Paremat õppekava lubanud haridusminister Mailis Reps kaalub oma nõuniku koostatud riikliku õppimisplaani valimist ja sellega viie aasta jooksul kümme miljonit krooni riigi raha nõudnud ettevalmistustöö hülgamist.
Reps võib kõrvale heita kümme miljonit maksnud õppekava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uut riiklikku õppekava töötab välja Tartu Ülikooli õppekavade arenduskeskus, kes võitis 2000. aastal tollase haridusministri Tõnis Lukase korraldatud konkursi. Peale volituste on arenduskeskus saanud seni riigilt ka ligi kümme miljonit krooni.
Samas koostab oma nägemust koolihariduse põhimõtetest ka kirjastuse Avita alla kuuluv AS Bit, tehes seda oma kulu ja kirjadega ning isiklikul algatusel.
Üks ühine seisukoht
Lihtsustatult öeldes soovib ülikooli töörühm muuta õppekava praegusest liberaalsemaks, pakkudes koolile suuremat valikuvabadust, et saaks õpilasest, klassist või koolist lähtuvalt õpetada mingeid aineid sobival ajal või süvendatult. Ehk siis pakkuda kõigile võimetekohast haridust.
AS Biti töögrupp tahab aga muuta õppekava senisest konservatiivsemaks ja reguleeritumaks, selles oleks täpselt öeldud, mis hetkel mida õpitakse. Lähtutakse põhimõttest, et kõigil on õigus ühesugusele haridusele.
Kokku langevad kahe töögrupi seisukohad vaid üldises eesmärgis: toetada õpilase arengut, et ta tulevikus ühiskonnas toime tuleks. Kuid selles, kuidas last mõistlik arendada oleks, jäävad kaks spetsialistide rühma eriarvamusele.
Veel enam juba aastaid kestab kahe töögrupi vahel tuline tüli, mida eelmine haridusminister Toivo Maimets nimetas Postimehe veergudel «koomiliseks konkurentsiks, kus ära ei põlata ka üksteise mustamist ja sarjamist» ning «pada-sõimab-katelt-situatsiooniks».
Kuigi nii Maimets kui riigikogu kultuurikomisjon soovitavad spetsialistidel oma jõupingutused, teadmised ja kogemused ühendada, välistavad töörühmad koostöö, sest ideoloogiad on niivõrd erinevad.
Rohkem valikuvõimalusi
Tartu Ülikooli õppekavade arenduskeskuse juhataja Ain Tõnissoni sõnul lähtub nende töögrupp sellest, et pedagoogi peab usaldama. «Õpetajale peab andma vabad käed oma meetodite ja tegevuse valikul,» ütles ta.
Tõnissoni sõnul tahavad nad kindlaks määrata teadmised, mida laps peab mingi kooliastme lõpuks olema omandanud, kuid jätta kooli otsustada, kuidas täpselt nende eesmärkideni jõutakse.
Ka pakub õppekava välja ühe võimaliku variandi, kuidas tulemust saavutada, mida kool võib järgida, kuid ei ole selleks kohustatud. Lisaks lähtub nende õppimisplaan Tõnissoni sõnul õpilase individuaalsusega arvestamisest, sest kõik lapsed ei arene samas tempos.
AS Biti töörühma liige Urve Läänemets ütles Postimehele, et nende õppekava lähtub ühtluskooli põhimõttest.
Tema sõnul saab osa lapsi praegu näiteks õppekavas sätestatud minimaalse kaks tundi võõrkeelt nädalas, kuid süvaõppega klassides võib tunde olla ka kümme, sellal kui riigieksam on kõigile ühine. «See on sama, kui ma peaks Erki Noolega koos sadat meetrit jooksma,» leidis ta.
Seetõttu tahab AS Bit oma õppekavas kindlaks määrata, mida täpselt mis klassis õpetatakse. Lisaks soovib Bit tagada ainete omavahelise integratsiooni, mis tingib ka ainekavade ümbertegemise.
Haridusminister peab lähiajal kahe suuna vahel valiku tegema, sest koalitsioonilepingu järgi kinnitab valitsus uue õppekava hiljemalt 2005/2006. õppeaasta lõpuks. Samas ütleb koalitsioonileping ka seda, et uus õppekava peab koolide ja õpilaste valikuvabadust suurendama, mis läheb vastuollu AS Biti poolt pakutud suunaga.
Postimehele on ka vihjatud, et minister Repsi otsust võib oluliselt mõjutada asjaolu, et AS Biti töörühma liige Urve Läänemets on Repsi isiklik nõunik ministeeriumis. Läänemetsa kinnitusel ei suru ta aga Repsile Biti õppekava sugugi peale.
Erinevad huvigrupid, keda ministri otsus otseselt puudutab, on toimuva tõttu murelikud. Nii kurtis Eesti Lastevanemate Liidu peasekretär Kaur Hanson, et Biti õppekava lähtub kirjastus Avita ärihuvidest. «Kui ärihuvide arvestamine käib laste individuaalsuse arvelt, on see sigadus,» nentis Hanson.
Avita ärihuvid
Ka endine minister Maimets möönis, et Avital on ärihuvid mängus. «Kui nende käes on õppekava juhtimine, siis on nende käes ka õpikute trükkimine, mis iseenesest on väga hea äri.»
Koolijuhtide Ühenduse liidri Martin Kaasiku sõnul on nemad praeguses seisus täiesti nõutud. «Kui peaks praegu valima, ei valiks kumbagi,» nentis Kaasik. Samas kinnitas ta, et kindlasti ei poolda nad Biti põhimõtet koolile kõik rangelt ette kirjutada.
Haridusminister Reps ei soovinud veel oma eelistusi avaldada. Ta ütles Postimehele, et kohtub järgnevate nädalate jooksul mõlema töögrupi esindajatega ning kuulab ära nende nägemused.
Mis on õppekava?
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooli õppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata kooli õiguslikust seisundist.
Allikas: kehtiv põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava