T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Parem haridus sunnib lapsi mööda Eestit rändama

NN
Parem haridus sunnib lapsi mööda Eestit rändama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Igast seitsmest Eesti lapsest üks on valinud oma kodukandis asuva kooli asemel naabervalla, maakonnakeskuse või hoopis mõne suurlinna õppeasutuse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Haridusministeeriumi ja uuringukeskuse Praxis koostatud üldhariduskoolide võrgu uuringust selgus, et kokku õppis eelmisel õppeaastal kodust kaugemal 25.456 last, mis tähendab, et kodukohas ei soovi või ei saa õppida 850 klassitäit lapsi.

Haridus- ja teaduministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Maie Kitsingu sõnul on mujale õppima minek mõistetav, kui oma vallas gümnaasium puudub, ministeeriumile teevad muret aga alg- ja põhikoolis õppivate laste vanemate valikud.

«Kui oma vallas on gümnaasiumiaste olemas, viitab õpilase lahkumine kooli õppekvaliteedi küsitavusele. Küll aga oli meie jaoks suur probleem see, et 3000 algkoolis õppivat last ei käi mitte kodukoha koolis, vaid jooksevad mööda Eestit ringi,» ütles Kitsing.

Ministeerium tahab uurida lähiajal lähemalt kõiki põhjusi, miks vanemad saadavad oma lapsed kodukohast kaugemasse kooli ning Kitsting soovitab suurema õpilasrändega omavalitsuste juhtidel oma koolide kvaliteet luubi alla võtta.

Tagasi üles