/nginx/o/2013/09/04/2028637t1h5afc.jpg)
Eesti ja Vene ametnikud alustavad läbirääkimisi, et hakata taas Leningradi oblastist kaevandatud põlevkiviga kütma Narva elektrijaamu; töötuks jäänud kaevurid aga valmistuvad meeleheitlikeks protestiaktsioonideks.
Aprillis lõpetasid Narva elektrijaamad Leningradi oblasti Slantsõ linna ümbrusest kaevandatava põlevkivi töötlemise, seetõttu jäi tööta peaaegu 2000 selle ühest ettevõttest sõltuva asula elanikku, kirjutas ajaleht Põhjarannik.
Ettevõtte Leningradslanets töötaja, kes soovis anonüümseks jääda, ütles ajalehele, et tööta jäänud kaevurid on juba valmis meeleheitlikke protestiaktsioone ette võtma Leningradi oblastit ja Kirde-Eestit ühendava raudtee ning maantee sulgemiseni välja.
«Inimesed räägivad sellest,» ütles ta ajalehele. «Nad ei pruugi seda loomulikult teha, sest Venemaal on karmid seadused, kuid oodata võib igasugust kontrollimatut tegevust.»
Saastemaksu kõnelused
Eelmisel neljapäeval kohtusid majandusministeeriumi ja Leningradi oblasti ametnikud, kes leppisid kokku, et loovad kahe riigi ekspertide töörühma. See rühm hakkab otsima võimalusi jätkata Venemaa põlevkivikontserni Leningradslanets kütusest Narva elektrijaamades elektri tootmist, teatas ministeerium.
16. maiks peab töörühm leidma ASile Narva Elektrijaamad sobilikud garantiid, mida Leningradslanets saaks Eesti energiafirmale koostöö jätkamiseks pakkuda.
Ministeerium tõdes samas oma pressiteates, et tulevikus tekib Eestil Venemaa põlevkivist elektri tootmisel probleeme saastekvootidega. Venemaal kaevandatud põlevkivi põletamisest Narva elektrijaamades õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kvootide kompenseerimisvõimaluste leidmiseks luuakse veel eraldi töörühm.
Mõlemad pooled nimetavad oma esindajad sinna hiljemalt selle aasta 1. juuniks.
«Kohtumise protokollile allkirja andnud asekantsler Signe Ratso ja Venemaa Leningradi oblasti asekuberner Grigori Dvas kinnitasid ühiselt, et teevad kõik endast oleneva esilekerkinud probleemide ladusaks lahendamiseks,» lisas ministeeriumi pressiesindaja.
Vana võlg
Narva elektrijaamade peadirektor Rein Talumaa põhjendas Vene põlevkivist loobumist võlaga. «Võlgnevus tekkis neil umbes aasta tagasi,» ütles Talumaa aprilli algul.
Leningradslanetsi peadirektori Grigori Fraimani sõnul ei ole Venemaal tema põlevkivitootmisettevõttel mingit turgu ja Narva elektrijaamad on nende ainus võimalik partner.
Venemaa tarnis Narva jaamadele kuus kuni 100 000 tonni põlevkivi.