P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Põlva valla ristipuud langesid teelaienduse ohvriks

Martin Pau
Põlva valla ristipuud langesid teelaienduse ohvriks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Põlva-Võru maanteed laiendades langetasid tee-ehitajad Rosma küla ristipuid.
Põlva-Võru maanteed laiendades langetasid tee-ehitajad Rosma küla ristipuid. Foto: Aare Lepaste / Koit

Kagu teedevalitsus lasi Põlva-Võru maantee taastusremondi käigus maha võtta poolsada nn ristipuud, kuhu kohalike kommete kohaselt on matuserongid sajandeid kadunu mälestuseks riste lõiganud.

«See on räige haigettegemine paljudele inimestele, kellel oli nende puudega isiklik suhe,» hindas Põlva luteri koguduse õpetaja Üllar Kask peamiselt neljapäeval toime pandud raadamise mõju. «Tekitatud on ränk, korvamatu kahju.»

Põlva vallas Rosma külas jäi teelaiendusele jalgu kokku sadakond kuuske ja mändi. Neist vähemalt pooled olid Kase kinnitusel täis koortesse lõigatud riste – jälgi vanast matusekombest, mis elab mitmes Põlva- ja Võrumaa kihelkonnas praegugi.

Loa riigimetsas kasvanud ristipuude mahavõtmiseks ning kändude väljajuurimiseks andis Põlvamaa keskkonnateenistuse nõusolekul Põlva vallavalitsus.

Vallavanem Arne Tilk nimetas juhtunut kahetsusväärseks, kuid leidis, et teelaiendus oli hädavajalik ning autosõidu ohutuse ja mugavuse nimel kannatab raadamise tõttu vaid võrdlemisi väike traditsioonihoidjate seltskond.

«Mina pole näinudki, et ristilõikamisi veel tehakse, kuigi tean, et neid esineb,» kõneles Tilk. «Esialgu polnudki tee sinna plaanitud, aga töö käigus selgus, et kavandatud ribale tee ära ei mahu.»

Kagu teedevalitsuse juhataja Tõnis Pleksepp väitis, et kohalikud elanikud võinuks ristipuude mahavõtmisest teada juba sügisest, mil 5,8-kilomeetrise teelõigu remondiprojekt kooskõlastati kõigi teeäärsete maaomanikega. «Kahjuks on see nii läinud, aga kui kirikuõpetaja hakkas lärmama, oli juba hilja,» sedastas Pleksepp.

Kase väitel ei saanud aga kohalikud elanikud enne saagide undama hakkamist midagi teada, sest raadamisplaan kerkis päevakorda ootamatult. Vallavalitsuse korraldus lubada puid maha võtta pärineb 9. maist, märkis Kask.

Kirikuõpetaja lisas, et kuigi puudesse ristide lõikamine on paganlik komme, pole ta pidanud vajalikuks seda taunida, vaid austanud kui väljakujunenud tava.

Ristipuude traditsiooni põhjalikult uurinud folklorist Marju Torp-Kõivupuu ütles juhtunut kommenteerides, et see on näide respekti puudumisest teiste inimeste tunnete suhtes.

«Kohaliku rahva kombekäitumist ei austata ja puude mahavõtmist nendega isegi ei arutata,» tõdes Kõivupuu. «Paraku on praegu seadusandlus selline, et nõusoleku peab andma küll maaomanik, kuid pärimuse kandjail pole mingit võimalust kaasa rääkida.»

Kõivupuu lisas, et rahvapärimuse järgi ei käi ristipuu langetaja käsi kuigi hästi. Justkui selle kinnituseks lömastas üks puudest neljapäeval Rosmal saemeeste mikrobussi, tehes ühtlasi häda ka sidemeeste masinale.

Tagasi üles