Minister soovib murede uputamist

Mari Järvelaid püüab ära arvata, miks toetab justiitsminister Rein Lang alkoholijoobes auto juhtimist ja pakub välja, et üheks põhjuseks võib olla tööhõive kasvatamise soov, sest matusebüroode koormus kindlasti tõuseks.

Ajal, mil teised riigid karmistavad nõudeid, et enne autorooli istumist ei tohi alkoholi tarvitada, soosib meie justiitsminister Rein Lang riigikogu liikme Robert Lepiksoni seadusemuudatust, mis lubaks sõiduautot juhtida kuni 0,49-promillise joobega.

Selline muudatus peaks olema väga motiveeritud. Lang ütleb, et paljudes Euroopa riikides on lubatud autojuhtimine lausa kuni 0,8-promillise joobega. Mis küll võiksid olla siis meie ministri motiivid? Vaevalt ta selle üle ise avameelitseb.

Alkoholi tarvitamisel on lisaks hedonistlikule käitumisele teinegi põhjus – enesemedikatsioon. Eesti keeles tähendab see oma lahendamata probleemide, otsustamatuse ja selle, mida näha ei taheta, alkoholi uputamist.

Juhile viina tankimise paus

Ühele riigile on see üliohtlik, kui ministrid nii käituvad. Tahaks arvata, et justiitsminister ei muretse mitte enese, vaid näiteks oma autojuhi pärast.

Ministri lõbus autojuht, promillid sees, kihutab Tallinnast Tartusse, tankides autot libistab pitsi viina või konjakit ning kihutab edasi. Siin on oluline, et juht kaineks ei saaks – ta enesetunne läheks siis väga pahaks.

Tõsi, autojuhi eufooriahood vahelduvad unisuse ja uimasusega. Nii tuleks autojuhil veres hoida pidevalt 0,8 promilli. Kuidas ära tunda, et joodud annus on piisav? Autojuhil tuleks lasta öelda sõnu, nagu transkriptsioon, arteroskleroos, tärklisekliister, desoküribonubleiinhape. Nende väljaütlemine peab olema muutunud raskeks.

Matusekorraldajaid rohkem

Muuseas, 80 kilogrammi kaaluval inimesel on 0,5-promillise kontsentratsiooni saavutamiseks vaja juua 100 grammi viina. Kas minister annab autojuhile viinatankimise kaardi, nagu on bensiini ostmiseks?

Eestis on surmaga lõppenud autoavariisid oluliselt sagedamini kui teistes riikides ehk ühe inimese hukkumiseks kulub oluliselt vähem autosid.

Mida suurem on autojuhi joove, seda ebaadekvaatsemad on tema reaktsioonid liikluses. Joove üle 0,5 promilli tõstab liiklusõnnetuse toimumise riski 30 korda.

Ehk on justiitsministril õilis mõte vähendada sellega töötute arvu, sest suureneb ju vajadus nende inimeste järele, kes tegelevad matuseteenuse osutamise, inimeste ja autode kokku lappimise, invaliidide hooldamise jms.

Või on tegu autotootjatele meeldida püüdmisega – romuks sõidetud auto asemele tuleb ju uus osta.

Kainetele eraldi tee

Jah, nagu on kuulda, on osal eesti inimestel 0,2 promilli pidevalt sees, nemad vett ei joo ja jala käia ei taha. Nüüd saaksid nad hoida oma alkoholisisaldust 0,8 promillisel tasemel.

Ehk ehitaks eraldi autoteed kainetele autojuhtidele ja nendele, kel veres vee asemel etanool?

Selline riik on muuseas maailmas olemas, kus igal riigikodanikul on oma isiklik asfalteeritud autotee – see on Kuveit. Neil on see nii mitte küll soovist lubada kõigil juhtidel juua etanooli nii palju, kui nad tahavad ja siis teha, mida nad tahavad, vaid lihtsalt rikkus ei anna häbeneda.

Tootjate kasumit hävitav

Kui mõtelda, et ehk on alkoholitootjad selle taga, siis see on väga lühinägelik oletus. Nimelt on etanool, nagu iga teinegi aine, mürk, mis mõjub annussõltuvalt. Ja inimesed ei saa juua ära lõputut kogust alkoholi.

On olemas ka pikaajalise joomise limiit – ühel päeval ei mahu sellesse vaati enam mitte ühte piiska ka ja mehepoeg peab otsustama, kas jätta joomine maha või minna teise ilma.

Kuid alkoholitootja ju soovib, et tal oleks kliente mitte ainult üheks päevaks. Seega on tulusam, kui kunded joovad korraga mõõdukalt ja mitte surnuks.

Selle on riiklikuks poliitikaks formeerinud isegi Prantsusmaa alkoholitootjad. Muidugi on ühepäevaliblikast alkoholitootja unistus leida kuskil teises riigis turg, kus kõik kunded on valmis jooma end kas või surnuks või siis valmis laskma joobes juhil end surnuks sõita.