Laanemets riskib Hiiumaal oma nimega

Agu Laanemets Foto: CISSE NOORMETS

Kolmapäeva hilisõhtul Hiiumaa kalatööstuse omandanud Agu Laanemets riskib pankrotistunud Dagotari vara omandades 51 000 krooni ja enda mainega.

Laanemets sai koos äripartner Eduard Kotljaroviga Lehtma ja Kõrgessaare kalatehaste omanikuks. «Ta on super müügimees, tänu kellele on Viru kalatööstus heas rahalises seisus,» iseloomustab Laanemets oma äripartnerit.

Mõlemad mehed investeerisid ettevõtmisesse ehk OÜ Hiiu Kalatööstusesse kokku 100 000 krooni. Kogu 23,5 miljoni kroonine ostusumma tuli ilma lisatagatisteta Hansapangast.

«Panin oma nime ja maine mängu ning see on rahast tähtsam,» ohkab Laanemets. «Olen paljusid inimesi ja panka suutnud veenda, et teen selle ära ning ma ei tohi kõrbeda.»

Ajal, kui enamik kalatööstusi on halva turuseisu tõttu juba mitmendat aastat kahjumis ja mitmed neist on ka uksed sulgenud, ei ole kalatööstused investorite hulgas just nõutud kaup.

Kopsakas kahjum

Laanemets teab, millega ta riskib, sest viis ja pool aastat tagasi omandas ta sarnase skeemiga pankrotistunud ja suurtes võlgades sipelnud Viru Ranna.

Kuid Viru kalatööstus ostuhetkel töötas ja esimese tööna pidi Laanemets koondama suure hulga inimesi. Hiiumaal tehased aga seisavad ja viimastel päevadel on palgale võetud alles esimesed kolm inimest – pearaamatupidaja ja mõlema tehase juhid.

Juunis peaks tööstus juba ligi saja töölisega käivituma ja oktoobriks, kui saavutatakse täisvõimsus, ulatub tööliste arv juba 250–300 inimeseni.

Kui 3500–4000-kroonise kuupalgaga nii palju hiidlasi ei õnnestu leida, siis ei ole välistatud ka tööjõu toomine näiteks Läänemaalt, kus hiljuti suleti Hako kalatööstus.

Kuigi Viru kalatööstus on viimase kolme aastaga teeninud kokku ligi 12 miljonit krooni kahjumit, on investeering Ida-Virumaale end kuhjaga ära tasunud, sest eelnevatel aastatel teeniti kokku 34 miljonit krooni kasumit.

«Eks kui hästi läheb, siis saavad kõik hakkama, kuid tähtis on ka halvad ajad osata üle elada,» ütles Laanemets.

Kolib perega Hiiumaale

Ida-Virumaa üks tähtsamaid tööstusjuhte elab koos Vladimirist pärit venelannast abikaasa ja kahe lapsega Toilas tagasihoidlikus kolmetoalises korteris, mille ees seisev kallis Volkswagen Touareg maastur annab aimu tema heast elujärjest.

Samas ei piisanud mõjukusest selleks, et ta mõlemad lapsed mahuksid Toila lasteaeda ja nii peabki väiksem poeg käima viie kilomeetri kaugusel Voka lasteaias, kus asub ka Viru kalatööstuse teine tehas.

Hiiu tööstuse edupandina läheb Laanemets ise Hiiumaale äritegevust juhtima ja kulusid kontrolli all hoidma. Kus ta seal perega elama hakkab ja millisesse lasteaeda lapsed paneb, pole tal olnud seni aega uurida.

Kirgliku Euroopa Liidu vastasena kuulsust kogunud kalatöösturil olid selleks ka tegelikud põhjused, sest uues liidus pole kalandusel kuskil hästi läinud. Nii sai ka Viru kalatööstus tagasilöögi, kui pärast liitumist euroliiduga kadus mõneks ajaks idaturg.

Laanemetsa sõnul on praegune aeg kalatööstustele suhteliselt ainulaadne ja nii soodsalt pole tõenäoliselt enam kunagi võimalik suuri tööstuseid omandada.

Kui Hiiu tööstus hakkab hästi tööle, siis ühendatakse see Viru kalatööstusega. «Oleksime võinud ka Viru kalatööstusega Dagotari osta, kuid me ei tahtnud liigseid riske võtta,» põhjendab Laanemets.

Viru ja Hiiu kalatööstused on suhteliselt sarnased ja hakkavad tõenäoliselt ka sarnase toodanguga omavahel konkureerima. Et pankrotipesast Dagotari nime ja kaubamärke ei ostetud, siis peab uus tööstus alustama vaid korralike seadmete ja ruumidega.

Kui veel paar kuud tagasi plaanis Laanemets kalatööstuse tegevjuhi ametist kõrvale astuda ja kätt proovida mõnel teisel alal, siis nüüd on toimunud justkui täispööre ning ta pakatab taas energiast ja huvist kalaäri vastu.

Särava naeratusega räägib ta peagi saabuvast kalakonservide põuast ehk ajast, mil tehased ei jõua nii palju toota, kui tarbijad osta soovivad.

Seetõttu plaanis ka Viru kalatööstus tegevust laiendada ja 70 inimest juurde palgata, kuid asi jäi töötajate puuduse taha – kohapeal neid ei jätkunud ja oma raha eest bussi rentimine poleks end ära tasunud.

Erilist imeretsepti või salaplaani tal Hiiu kalatööstuse jaoks tagataskus ei ole, peamise toote ehk sprottide tootmise tehnoloogia on kõikjal sarnane – kilud või räimed suitsutatakse, lisatakse soola ja uputatakse kohaliku rapsiõli sisse. Kui ukrainlastele meeldivad rohkem suitsuräimed õlis, siis Ungari, Slovakkia, Saksamaa ja Kanada kalasõbrad eelistavad pisemaid suitsukilusid.

Omamoodi teadus on ka kalade suitsutamine, sest need ei tohi selle käigus laguneda ega ka liigselt pruunistuda.

Dagotar

• Pankrotistunud Hiiumaa kalatööstus, millel on kokku võlgu ligi 40 miljonit krooni.

• Suurimad võlausaldajad on Hansapank 17 miljoni krooniga ja Hiiu Kaluri ettevõtted 13 miljoni krooniga.

• Kõrgessaare ja Lehtma kalatööstuse ning Kõrgessaare sadama ostis OÜ Hiiu Kalatööstus 23,5 miljoni krooniga.

• Mullu teenis Dagotar ligi 12 miljonit krooni kahjumit.