Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2029725t1hfcc2.jpg)
Kui tunamullu maksis sanatooriumi ravipäev 300 ja mullu 400 krooni, siis sel suvel tuleb tervisekosutajatel arvestada märksa krõbedama hinnaga. Sellele vaatamata kasvab tervisekeskustes nii välismaalaste kui ka eestlastest klientide hulk.
Spaade ja sanatooriumide võidukäiku viimastel aastatel ei ole pidurdanud jaanuarikuu üleujutus, tõusujoones liikunud hinnad ega ka hiljuti pankrotti läinud Soome turismifirma, mis vahendas Eesti sanatooriumidesse kliente.
Vesiravilate perspektiivikusest on aru saanud ka paljud hotellide ja kinnisvara omanikud, nii avatakse õige pea Eestis mitu uut spaad.
Kui veel paar aastat tagasi moodustasid välismaalastest tervisekosutajatest suurema osa soomlased, siis üha enam kostab mudavannidest või massaairuumidest rootsi- ja saksakeelseid mõnu- või valuhüüdeid.
Odav teenus
Sel nädalal Viimsi spaas tervist ravinud rootsi vanadaamid nentisid, et skandinaavlastele on siinne hind vaatamata kallinemisele endiselt pea poole odavam kui kodumaal. Samuti rõõmustasid nad Eesti personali keeleoskuse üle. Kui soome keele oskust nõutakse väliskliente teenindavates sanatooriumides juba tööle asumisel, pursivad paljud spaade töötajad ka rootsi ja saksa keelt.
Parajasti soolakambri seanssi oodanud pensioniealine rootslanna Berta hüüdis koos teiste rahvuskaaslastega küsimusele, kas Eestis on hea sanatooriumis olla, vaimustusega «Braaa!».
Klienditeenindajad saavad nende sõnul vähemalt raviprotseduuriks vajalikest lausetest aru. Viimsi Spa müügiosakonna juhi Kaisa Mailendi sõnul korraldab nende ettevõte oma töötajatele lausa rootsi keele kursusi ja keeleoskuse eest makstakse töötajatele lisatasu.
Mailendi hinnangul soovivadki 70-80-aastased naised peale raviprotseduuride peamiselt maniküüri ja näohooldust, keskealised ja nooremad aga ka tselluliidivastast ravi ning kaalulangetamiskuuri. Ehkki mitmed protseduurid on siin põhjalikumad kui välismaal, on peamiseks Eestisse tuleku põhjuseks siiski hind.
«Mõelge ometi, ma saan siin ennast ravida ja kosutada terve nädala vaid 4700 Rootsi krooni [8000 Eesti krooni toim.] eest,» hüüatas Berta. «Lisaks on meie jaoks odavad ka teised teenused juuksur, kosmeetik, maniküür,» osutas vanadaam oma uhkele soengule ja lakitud küüntele.
«Samuti on alkohol odav,» märkisid kelmikalt teised Berta rahvuskaaslased, kelle ravikaardid olid terveks nädalaks erinevaid raviprotseduure täis broneeritud. Rootslased lubasid Viimsi spaast võtta igal juhul maksimumi ning avaldasid rõõmu ka soolakambris pildi peale jäämise üle.
«Tahame meelitada nii rootslasi Eesti sanatooriumidesse,» hõiskasid rootsi vanurid soolakambri ukse vahelt. Informatsioon Eesti sanatooriumide headusest ja soodsast hinnast liigub tihtipeale edasi just tuttavate kaudu.
Tõepoolest, Viimsi Spa on ka üks neist sanatooriumidest, kus enamik kliente on välismaalased. «Kui meie spaa 2002. aastal avati, oli 97 protsenti kõigist klientidest soomlased,» rääkis Kaisa Mailend. Tema sõnul langes mullu soomlaste osakaal 80 protsendini ning seda just rootslaste ja norralaste osakaalu tõusu tõttu.
Eestlasi üha rohkem
«Eestlasi käib samuti üha rohkem, kuid nemad ei jää nii pikaks ajaks kui välismaalased,» selgitas Mailend. Sama tendentsi täheldasid ka teised Eesti sanatooriumid. Saaremaa Spa hotellides on viimasel paaril aastal kasvanud nii rootsi kui ka saksa päritolu klientide hulk koguni veerandi võrra.
Saaremaa Spa Hotellide turundusspetsialisti Dajana Tiitsaare sõnul on ka eestlaste arv aasta-aastalt tõusnud. «Eelmisel aastal küündis eestlaste osakaal Saaremaa Spa Hotellides lausa 40 protsendini, mis on võrreldes 2003. aastaga ligikaudu 10 protsenti rohkem,» märkis Tiitsaar.
Siiani üks Eesti soodsamaid, hea kosutuskohana tuntud Haapsalu tervisekeskuse Laine juhataja Irene Väli ütles, et ka neil on kõige enam kasvanud rootslastest klientide külastuste arv.
«Eestlaste osakaal on püsinud stabiilsena. Umbes 30 protsenti meie klientidest on eestlased,» rääkis Väli.
Põhjus, miks Eesti sanatooriumides on tuusikud kallinenud, tuleneb Väli hinnangul eelkõige mitmesuguste kulude suurenemisest.
Ka Kuressaare Spa hotellide juhatuse esimehe Toivo Asti sõnul on kerkinud hindade taga põhjus, et spaadel läheb teenuse osutamine iga aastaga kallimaks.
«Energia hind tõuseb näiteks iga aastaga, kvaliteetsete teenuste osutamine nõuab järjest uuemat tehnikat, samuti kallineb tööjõud,» märkis Ast. Spaa-hindade kallinemist mõjutab ka suurenev nõudlus teenuste järele ning eestlaste sissetulekute suurenemine.
Eesti elanikud peavad tervise ravimise soovi korral arvestama sõltuvalt sanatooriumist 500- kuni 1000-kroonise päevahinnaga. Võrreldes mullusega on aga ühe päeva ravihinnad kallinenud peaaegu kõigis sanatooriumides 100-200 krooni võrra, mis näiteks nädalase ravi korral muudavad hinna varasemaga pea 1000 krooni võrra kallimaks.
Lennuliin Rootsi
Nädalalõpupaketid ja mitmesugused lõõgastuspaketid oluliselt siiski kallinenud ei ole.
Näiteks Pärnu Spa Estonias ja Värskas võib eestlane valida ka ambulatoorse ravi, mis tähendab, et ööbitakse mujal ning sanatooriumis käiakse ainult raviprotseduure võtmas.
Kui Lääne-Eesti sanatooriumid ja spaad on orienteerunud peamiselt välismaiste klientide teenindamisele ning on selle võrra kallimad, siis Värska ja Narva-Jõesuu sanatooriumid teenindavad Mailendi hinnangul suuremas osas kohalikke elanikke.
Neid võib pidada Eesti odavamateks sanatooriumideks, ehkki hinnad on tõusnud sealgi. Kagu-Eestis asuvas Värskas pakutakse 7- ja 14-päevaseid tervisepakette, mis paari aasta jooksul on samuti paraku pea 1000 krooni võrra kallinenud.
Alates neljast päevast pakub ravipaketti ka varem eestlaste üheks meeliskohaks olnud Toila sanatoorium, kus nüüd on samuti suurenenud soomlaste ja rootslaste osakaal.
Toivo Asti sõnul on sanatooriumiturism Eesti jaoks perspektiivikas valdkond. «Seda just järjest kasvava nõudluse tõttu spaa-teenuste järele. Seda enam, et Eesti Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa ELi liikmesriikide kodanike üha kasvava huvi nii majutusasutuste kui ka Eesti suhtes üldiselt,» märkis Ast.
Selle tõestuseks on ka äsja avatud Stockholmi-Kuressaare lennuliin, mis peaks saabuval suvel veelgi enam rootslasi tooma Eesti sanatooriumimõnusid nautima.
Eesti sanatooriumide tugevus on Eesti ja välismaiste klientide hinnangul sõbralik ja personaalne teenindus, kaunis loodus või merevaade, rahulik ja turvaline ümbruskond, lai protseduuride valik ning maitsev toit.