Jalgrattateedest – mitte ainult oponendile

Laine Jänes lükkab ümber oponentide seisukoha, et linn on jalgrattateede arendamises piirdunud vaid skeemide ja unistustega ning tutvustab plaane.

Res Publica Noorte Konservatiivide esimees Kristjan Vanaselja saatis linnapeale kirja (vt ka TPM, 18.05.), milles heidab ette tegevusetust jalgratturite sõiduvõimaluste arendamisel ning tahab vastuseid sellekohastele küsimustele.

Loodan, et ta kirja on inspireerinud siiras kodanikuaktiivsus, mitte valimiste lähenemine, sest ei eelarve koostamise ega lisaeelarve menetlemise ajal ei saabunud Res Publicalt konstruktiivseid ettepanekuid. Sellest hoolimata on jalgrattateed linnale ja linlastele oluline teema, millest võiks tõesti üksikasjalikumalt rääkida.

Skeem ei jää skeemiks

Teatavasti on UNICEF kuulutanud Tartu lapsesõbralikuks linnaks. Seda austavat nimetust ei anta mitte ainult tehtu põhjal, vaid peetakse silmas ka linnade tulevikus kavandatavaid noortesõbralikke ettevõtmisi.

Vaadates tõele näkku, pidi Tartu lapsesõbraliku linna töörühm tunnistama, et väga palju on veel teha, enne kui võiksime endale rahulolevalt õlale patsutada ja öelda: nüüd on korras.

Üks selliseid valdkondi on kindlasti keskkonnasäästliku ja mugava jalgrattasõidu võimaluste korrastamine.

Tartu linnapeana on minu kohus paljude muude ülesannete kõrval märgata ja tunnistada arenguruumi ning samas teha põhjalikult vaetud otsused, mis arvestavad eelarve võimalusi.

Kuigi oponent pole seda märganud, on Tartus rattaga liikumise võimalusi rohkem kui Küüni tänaval. Neid näeb jalgratturitele mõeldud viitasid jälgides.

Viidasüsteemiga on omavahel ühendatud Tähtvere-Veeriku-Tammelinn-Karlova-kesklinn-Ülejõe-Annelinn-Ihaste. Siiani ongi suur osa jalgrattateede väljaehitamisest olnud suunatud viidasüsteemi väljaarendamisele.

Ilma teemaplaneeringuta – see pole unistus! – pole aga kindlasti võimalik alustada rattateede võrgu projekteerimist ega väljaehitamist.

Tartu jalgrattateede arenguskeemiga on võimalik tutvuda linna koduleheküljel, samasuguse rattateede kaardi leiab ka turismiinfopunktist. Loomulikult on kavas see skeem ka realiseerida – linnavalitsuse korraldused, määrused ja otsused ning eelarve on avalikud ja huvi korral leiab meie kodulehelt info kõigi eelseisvate investeeringute kohta.

2004. aastal tähistati 2,1 km jalgrattateid kesklinnas ja Ülejõe linnaosades ning tänavu rekonstrueeritavatel tänavatel hõlmavad jalgrattateed samuti 2,1 km. Kindlasti paranevad sõiduvõimalused ka tänavu rekonstrueeritavatel kõnniteedel.

Sõita ohutult

Olulisematest jalgrattateedega seonduvatest plaanidest on tänavu projekteerimisel Ujula tänav Sauna tänavast kuni ujula parklani ja Riia tänava lõik Kesk kaare ja Ringtee vahel (selles lõigus eraldatakse jalgratturid jalakäijatest kõnniteed laiendades).

Maanteeamet on koostanud projekteerimistingimused ka Tartu ja Elva vahelise maanteelõigu projekteerimiseks – lisaks autoteele projekteeritakse eraldi kergliiklustee, mis haakub Tartu linna jalgrattateede skeemiga.

Vanalinnas paranevad rattaga sõidu võimalused nii Rüütli tänava kui Raekoja platsi valmides.

Nüüd linnaosi ühendavate jalgratta- ja rulluisuteede ohutusest.

Käesoleval aastal valmib jalgrattateede põhivõrgu eelprojekt, mis näeb ette pidevad kahesuunalised jalgrattateed kesklinnast kuni linna piirini Võru, Valga, Viljandi, Tallinna, Jõgeva, Jõhvi, Räpina ja Kabina suunas.

Samuti on jalgrattatee projekteeritud Narva maanteele, mis rekonstrueeritakse 2006.aaastal (alates Orava tänavast).

Ohutuse huvides on paigaldatud jalgratturite foor Riia tänava ületuskohale Küüni tänava sihis, samuti on projekteeritud jalgratturite foor Vabaduse puiestee ületuseks Kaarsilla kohal, see rajatakse koos Vabaduse pst rekonstrueerimisega käesoleval aastal.

Senisest rohkem kavandab linnavalitsus jalgrattateede rajamisel/tähistamisel jalgratturite eraldamist teistest liiklejatest. Selliseid lahendusi on kavas rakendada kesklinnas ja tänavatel, kus sõidab rohkem jalgrattureid, näiteks Võru tänava rekonstrueerimisprojektis Aardla tänava ja Ringtee ristmiku vahelises lõigus.

Eelmise aasta mais korraldati jalgratturite eelistusi ja vajadusi uuriv küsitlus. Selgus ka see, et jalgratturid eelistavad liigelda sõiduteedel. See on meile kindel märk, et jätkuvalt on oluline rekonstrueerida ka linna sõiduteid, mida tänavu tehakse 30 miljoni krooni eest.

Parklad ja projektid

Suuremate ostu-, õpi- ja spordikeskuste juurde on rajatud 5 valveta ja 8 videovalvega hoiuraami, lisaks haridusosakonna poolt üldhariduskoolide juurde paigaldatud jalgrattahoiuraamid. Eskiisprojektiga on määratud ka kesklinnas mõne suurema jalgrattaparkla asukoht. Ratta hoiukohti on rajatud ja rajatakse koos uusehitistega vastavalt kehtestatud normidele.

Kergliikluse teema on otseselt seotud autoliikluse arenguga, eriti kesklinnas. Seetõttu on mõneti kummaline, et üks Res Publica liige propageerib jalgrattaid, teine autosid (Hannes Tamme, TPM, 20.05.). Kas ühe erakonna liikmetel üksmeelt siis polegi?

Parkimismaja rajamise vajadus tõuseb mingi uue tõmbekeskuse loomisega kesklinna. Üks selliseid on kindlasti uus kaubamaja, kus saab olema rohkem kui kakssada autot mahutav parkla. Tasulise parkimise korraldamine peaks aga looma linnakodanikele võimalikult hea logistilise skeemiga linnaruumi, rahakasu saamine pole kindlasti linnavalitsuse prioriteet.

Tasulise parkimise reguleerimisega on võimalik hoida kesklinna liiklust sellisena, et ööpäev läbi leiduks seal piisav hulk vabu parkimiskohti. Parkimiskohti otsides tiirutavate ja tossutavate autode suur hulk on kahjulik kõigile – nii vanalinnas jalutavatele inimestele, jalgratturitele kui kogu keskkonnale.

Mis rahvusvahelisi projekte puudutab, siis praegu töötatakse World Health Organi-sationi projektiga: linna planeeritud osalus on 58 800 dollarit, loodetaval kaasrahastajal 468 900 USD.

Rahvusvahelisi projekte rattateede ehitamiseks on seni tõesti vähe kirjutatud. Et paremini Euroopa raha kaasata, tegin ettepaneku luua vastav teenistus ja volikogu on selle ettepaneku heaks kiitnud.

Alates 1. juunist hakkavad selle nimel linnavalitsuses tööle kolm uut ametnikku ning muidugi ei ole jutt ainult jalgrattateedest, vaid ka teistest linna huvitavatest valdkondadest.

Küsimus ongi suutlikkuses näha tervikut ja sellepärast tajubki praegune linnavalitsus linlaste huve paremini.