Oska oma aega mõttekalt kasutada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kõige sagedasem põhjus, miks inimesed ei saavuta oma eesmärke, on ala- või üleplaneerimine. Seadmata esmatähtsaid asju esikohale, võime kiiresti unustada peamise sihi, kuhu soovime jõuda.

Kuigi kõike tehakse järjest kiiremini, on inimestel üha vähem aega. Aeg on pöördumatu ja asendamatu. Ajaga ümberkäimine on tähtsaim aspekt inimelus, kuna elu on piiratud tundide arvuga. Seega algab täna sinu elu järelejäänud osa esimene päev.

Kasulik on alustada oma aja planeerimist isiklike eesmärkide paberilepanekust. Kes ma tahaksin olla? Mida ma tahan elus näha, kogeda, saavutada? Mida ja kuidas ma tahaksin panustada?

Tasakaalusta rollid

Seejärel on hea vaadata üle oma rollida ning tasakaal rollide vahel. Võiks endalt küsida: kuidas ma oma erinevates rollides toime tulen?

Kui tunnete, et teie elu sarnaneb kullimänguga, joostes kiirelt pere – töö – isiklik areng – puhkus-teljel, jõudmaks neid kõiki vähemalt kordki puudutada, on kasulik maha istuda ja enesele aega võtta oma rollide ja eesmärkide ülevaatamiseks.

Siinkohal on kasulik meeles pidada, et kui püstitatud eesmärk pole printsiipidekeskne, on see määratud läbikukkumisele.

Eesmärgid jäävad sageli realiseerimata, kuna on liiga kõrged või madalad, liiga suured, abstraktsed või keerulised, puuduvad vahe-eesmärgid või on erinevad eesmärgid omavahel konfliktis. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad ja neid ei tohi kasutada karistusena.

Eesmärkide seadmisel on tark silmas pidada majandusteadlase Pareto printsiipi, mille kohaselt 80% tulemustest saavutatakse 20% pingutustega. Siinkohal peitubki prioriteetide määramise väike nipp selle väärtusliku 20% ressursi kindlakstegemises ning seejärel selle fokuseerimises tegevustele, mis annavad suurima tulemuse.

Ajaplaanide koostamine

Missioonist, rollidest ja printsiipidekesksetest eesmärkide püstitamisest järgmiseks sammuks on nädala, kuu ja aasta ajaplaanide koostamine. Aja planeerimine annab selguse, edu ja tasakaalu.

Planeeri tegevusteks umbes 50 % – 60 % ajast, sest tänu sellega saavutatud paindlikule tegevuskavale on sul võimalik toime tulla ka etteplaneerimatute katkestuste, segamiste ja nn tulekahju kustutamistega.

Pane ajakava kirja ning märgista tähtsad tegevused näiteks punase värvi, vähemtähtsad aga rohelisega, samuti võid tegevused nummerdada. Jäta ruumi paindlikkusele, kuid ära anna järele kiusatusele väikesed asjad kõigepealt korda ajada.

Kui sind aga katkestatakse ja palutakse muuta oma ajaplaane, siis küsi endalt kohe: «Mis on kõige olulisem?» Pea meeles, et kui sa ei juhi iseennast, teeb seda kindlasti keegi teine sinu eest.

Nii päeva kui nädala lõpus hinda oma saavutusi. Hinda, kui hästi kajastas plaan igapäevaelus sinu sügavamaid väärtuseid ja eesmärke, ning koosta uus plaan järgnevaks.

Kõige vajaliku tegemiseks ei jätku kunagi aega, seetõttu tuleb kõige tähtsama tegemiseks aega alati planeerida. Tähtis ei ole palju asju ära teha; õigete asjade tegemine on kõige olulisem.

Kui märkad enda juures harjumust asju edasi lükata ja viivitada tegevuste kallale asumisega või raskusi teistele «ei» ütlemisega, siis keskendu sellele, kuidas oleks võimalik neist harjumustest jagu saada.

Tunnusta ennast oma eesmärkide saavutamisel.

Ja lõpuks – tegutse sihikindlalt ja viivitamata. Plaanid on vaid siis head, kui nad ka ellu viiakse, sestap kujundage endas harjumus plaane ellu viia.

Hästi seatud eesmärk

• on positiivselt sõnastatud

• keskendub sellele, mida tahame saavutada

• on kirjeldatud kogemussõnadega (mida näen, kuulen, tunnen )

• on meie kontrolli all

• toetab meie teisi saavutusi

• sobitub meid ümbritseva keskkonnaga

• on konkreetne, tähtajaline

Ajajuhtimise 10 kuldreeglit

• Ära püüa olla täiuslik.

• Aseta olulisus enne kiireloomulisust.

• Määra tähtajad.

• Fikseeri asjad kirjalikult.

• Ole paindlik.

• Usu oma võimetesse.

• Ole teadlik oma isiksuse eripäradest!

• Tunnusta ennast – Sa väärid seda!

• Õpi ütlema EI.

• Vii planeeritu ka ellu – tegutse!

    Tagasi üles