Mõni kuu enne tudengite vastuvõttu nendivad rektorid, et Eestis peaks olema vähemalt poole vähem kõrgkoole, sest meie rahvaarvu juures kõigile häid tudengeid ei jätku.
Ülikoolid alustavad võitlust tudengite pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülikoolide arvu poolest elanikkonna kohta võiks Eesti kandideerida Guinessi rekordite raamatusse,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) prorektor Jakob Kübarsepp. Tema hinnangul piisaks Eestile neljast-viiest ülikoolist ning lähikümnendi jooksul lähebki see arv tegeliku vajadusega vastavusse.
Ka Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektor Mati Heidmets oli samal arvamusel: «Eestis on 12 ülikooli ja üle 40 kõrgkooli ja seda on 1,3 miljonilise rahva kohta palju: mõistlikud oleksid kaks korda väiksemad numbrid.»
Tartu Ülikooli (TÜ) juht Jaak Aaviksoo kritiseeris olukorras aga just TLÜ loomist. «Kurbloolisus on see, et me teeme ülikoole juurde, kui üliõpilaste arv väheneb ja eks see kasvatab koolidevahelist konkurentsi.»
Uus ülikool mõjutab
Ka Kübarsepa hinnangul mängib tänavu tudengikandidaatide valikus rolli uue ülikooli teke pealinna. «Kahtlemata avaldab see mõju, ja ma kardan, et meie koolile võib-olla mitte positiivset,» rääkis ta. «Teatud hirm on, et tehakse valik TLÜ kasuks, eriti nende erialade osas, mis mingil määral kattuvad meie omadega.»
Ta lisas, et mure selle üle, kas kool saab piisavalt palju piisavalt häid uusi üliõpilasi, on loomulik igale kõrgkoolile. «Meil on mure, kas me saame võimalikult häid üliõpilasi loodus- ja tehnikateadustele,» rääkis ta. «Õnneks on nüüd ka riik aru saanud, et just nende erialade lõpetajad hakkavad tulevikus riigi rikkust suurendama.»
Tudengikandidaatide arvu kahanemise ja TLÜ loomise kõrval mõjutab mitme koolijuhi sõnul ülikoolide konkurentsi see, et TÜ on täielikult ja TLÜ osaliselt läinud üle lävendipõhisele vastuvõtule. See tähendab, et kool ei tee sisseastujaile eksameid, vaid seab piiri, millest paremate riigieksamite tulemustega inimesed on automaatselt vastu võetud.
Süsteem pälvis Kübarsepa terava kriitika: «Lävendipõhine vastuvõtt ei ole üliõpilaste, vaid ülikoolide seisukohalt vastu võetud otsus,» rääkis Kübarsepp. «See on puhas võitlus tudengite pärast.»
Ka TLÜ all tegutseva Eesti Humanitaarinstituudi professori Rein Raua arvates mõjutab lävendipõhisus õppekvaliteeti ja teiste koolide vastuvõtte. «Kui üks suur ja tugev ülikool alustab lävendipõhist vastuvõttu, sunnib ta sellega kaasa minema teisi,» rääkis Raud.
«Seda isegi siis, kui need tahaksid sisseastujaile rakendada kõrgemaid kvaliteedikriteeriume, säästes õppima tulijaid ja õppejõude,» lisas ta.
Helge tulevik
Ta lisas, et kui suurde ja mainekasse ülikooli on lihtsam sisse saada kui mõnda teise, eelistab hulk ülikoolipürgijaid arvatavasti just suurt.
«Siin ei ole midagi tasemega pistmist,» ütles aga Aaviksoo. «Meie eesmärk on ja jääb saada oma üliõpilastest parimad lõpetajad, sellele aitab lävendipõhine vastuvõtt igati kaasa.»
Hoolimata tõigast, et tudengikandidaatide arv on kahanemas ja kõrgkoole on ohtralt, olid nii TÜ kui TLÜ rektorid optimistlikud oma kooli tuleviku suhtes. «TÜ on läbi kogu oma ajaloo, eriti viimasel aastakümnel panustanud tänapäeva teadusülikooli ülesehitamisse,» rääkis Aaviksoo. «Ja üliõpilased, kes on huvitatud heast, tänapäevasest, teaduspõhisest haridusest, mõtlevad tõsiselt Tartu Ülikooli peale.»
Heidmets lisas, et nende koolil ei ole karta mullusest vähem sisseastujaid. «Keda rohkem ootaks, on vene õppekeelega keskkoolide lõpetajad.»
Kõrgharidus Eestis
Ülikoolides, erinevalt rakenduskõrgkoolidest, toimub kraadiõpe: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe.
Eestis on 12 ülikooli, neist pooled on eraülikoolid, pooled riiklikud.
Rakenduskõrgkoole on kokku 25: neist 7 on riiklikud, ülejäänud kuuluvad erasektorile.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium