Elvas ootab kundesid lõbumaja

Vabaõhunäitemängu «Külalitsemaja» külalistemaja töökasse kollektiivi kuuluvad Lilii (vasakult, Monika Meschin), Eeva (Maarja Koorik), perenaine Anna (Aire Pajur), Sabrina (Mairi Jõgi) ja Barby (Jaanika Laas) on kogunenud Leopold Hanseni majamuuseumi rõdule.

FOTO: Postimees.ee

Elva raudteejaama lähedal, veetorni juurest kiviviske kaugusel ühes räämas majas aadressil Vaikne 10 ei ole enam nii vaikne kui varakevadel. Nüüd tegutsevad sealses lokkava heinaga aias prostituudid.

Kuid imelik küll, üleaedne Leo Märtin ütleb silmagi pilgutamata, et teda see ei häiri. «Kui meie ei sega neid – praegugi grillime siin –, siis nemad meid küll ei sega,» räägib elvalane oma aias, mis on nagu murukasvatajate ajakirja klantspildilt välja lõigatud.

Isegi see ei kõiguta ontliku üleaedse arvamust, kui naabermajast kandub mändide alla kooliealiste neidude ja küpsete naiste kilkeid.

Need tekivad sellest, et Lilii, Eeva, Sabrina ja Barby – tegelikult harrastusnäitlejad Monika Meschin, Maarja Koorik, Mairi Jõgi ja Jaanika Laas – võtavad üheskoos ette Kunde (Peeter Novoseltsev).

Sellel mehel on kaasas kilekotitäis raha, kimp sibulat, vinnutatud kala ja karp viagrat.

Elust maha kirjutatud

Miks pagana pihta peab aga olema kundel kirikuõpetaja moodi särgikrae!? «See on ju elust maha kirjutatud,» selgitab näitemängu «Külalitsemaja» lavastaja Raivo Adlas ja tuletab meelde aastatetagust Illar Hallaste juhtumit.

(Muide, eelmises lõigus kirja pandud Jüri Kaldmaa näidendi pealkirjas peabki olema sõnaosa «litse» ja mitte «liste». Nii et see ei ole trükiviga, vaid kirjaniku sihikindla mõttetöö vili.)

Idee sihukese halvamaigulise ameti pidajate elu teatrihuviliste ette Leopold Hanseni majamuuseumi aeda vabasse õhku tuua tekkis lavastajal ja kirjanikul üheskoos plaani pidades.

«Ma tean Jürit väga hästi ja...» alustab Adlas, kuid seekord kaugemale ei jõua. Sest lõbumaja perenaist Annat kehastav Aire Pajur pistab oma jutuotsa vahele.

«...ja kuna meil siin Sinilinnu Suveteatris on väga palju naisi,» torkab Pajur. «Mehi oli alguses üks, aga näitemängu proovide käigus on neid juurde tulnud. Lõbumaja tõmbab mehi ligi.»

Aktuaalne teema

Lõbumajandust kui teemat peab lavastaja ja peavad ka näitlejad aktuaalseks, kuigi politsei on teatanud, et näiteks Tartus on lõbumajadele kriips peale tõmmatud.

«Aga mõnes ajalehes ilmub kuulutusi, kus noor seksikas neiu kutsub kohvile või noored seksikad neiud kutsuvad erootilisele massaažile. No mis see siis on?!» hüüatab ameti poolest kooli sotsiaaltöötaja Pajur.

Kõik ei peaks olema müügiks – selline on tema ja ka lavastaja meelest lavastuse sügavam mõte.

Müügiks ei peaks olema neiud ja naised, kuid müügiks ei peaks olema ka seesama Leopold Hanseni majamuuseum, mille rõdul, aknal ja aias käivad veel täna, homme ja ülehomme proovid.

«Mees ise ehitas selle maja oma kätega üles,» teab Adlas. «Ta kutsus Vanemuise kooripoisse appi. Ja nüüd siis – müüa maha...»

Ja Pajur ei jäta lisamata: «Seda enam, et siin on nii suur aed. See on suveteatriks imeilus koht.»

(Muide, Tartumaa muuseumi direktor Merike Toomas nimetab oma alluvuses filiaalina tegutseva majamuuseumi mahamüümise kavatsust kuulujutuks. «See on riigivara ja tegutseb edasi,» kinnitab ta.)

Emad ja tütred

13 osatäitja hulgas on kaks paari emasid ja tütreid, kusjuures Aire tütar Piibe Pajur on alles 12-aastane ning mehelikku naispolitseinikku kehastava Mare tütar Mairi Jõgi on abiturient.

Mida küll arvaksid Mairist tema õpetajad? Kehastab ta ju Sabrinat, kes koos oma kolleegiga astub vaatajate ette muu hulgas saunastseenis, kehakatteks vaid rätik.

«Ma arvan, et nad ei tulegi vaatama, sest ma käin koolis Tartus,» oletab abiturient.

Monika Meschin töötab elektroonikatehases. Töö juures nöökimist ta ei pelga. «Kõik on vaimustuses, ootavad etendust,» märgib ta.

Töönarkomaanist Eeva osas on väikelastekodu kasvataja Maarja Koorik. Pahandus jääb küllap temalgi tulemata. «Ega ma siis töö juures ei ole see ametimees, kes praegu selles lavastuses,» selgitab ta.

Adlas on Sinilinnu harrastusnäitlejatega Leopold Hanseni majamuuseumis selle elus hoidmiseks varem lavastanud Hugo Raudsepa komöödia «Roosad prillid» ja Robert Thomase kriminaalse loo «Kaheksa armastavat naist».

«Külalitsemaja» esietendus on laupäeval. Sellele ja järgmistelegi etendustele ei soovita lavastaja väga noori vaatajaid kaasa võtta. Isegi täiskasvanud, rahuliku eluga harjunud elvalastel tuleks olla ettevaatlik.

«Teater peabki natuke šokeerima,» lisab Adlas. «Kõige hullem oleks siis, kui vaatad etenduse ära, haigutad, lähed koju ja unustad, mida vaatasid.»

Jüri Kaldmaa absurdne jant «Külalitsemaja», mida Sinilinnu Suveteatri trupiga lavastab Raivo Adlas, esietendub Leopold Hanseni majamuuseumi aias (Vaikne 10, Elva) 4. juunil kell 19. Järgmised etendused on 5., 11., 12. ja 17. juunil ning 3. juulil.

Tähtsad mehed

• Jüri Kaldmaa (37) on avaldanud luulekogud «Passioon» (2000) ja «Lapsevaev» (2004) ning näidendikogumiku «Kolmainsus» (2001). Tema tragikomöödia «Surnud liblikate tants» võitis 1991 Ugala teatri näidendivõistluse ja oli Andres Lepiku lavastuses hooajal 1992/1993 Ugala mängukavas.

• Näitleja ja lavastaja Raivo Adlas (65) on olnud vanemuislane aastast 1968, kuid lavastanud ka Endla teatris jm.

• Näitleja Leopold Hansen (1879–1964) alustas teatritegevust Tartus August Wiera trupi koorilauljana. Ta mängis aastail 1899–1961 põhiliselt Vanemuises, kirjutas ka luuletusi, näidendeid, kupleesid ja memuaare ning ehitas endale Elvasse elamu, mis tegutseb praegu tema majamuuseumina.

Tagasi üles