Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2030655t1h049a.jpg)
30 miljoni aasta eest Aasias elanud kolme primaadiliigi fossiilsed jäänused lisavad kaalu teooriale, et tänapäevase inimese kauged eellased ei pärine mitte Aafrikast, vaid Aasiast, vahendab Discovery Channel.
Esialgu peetakse siiski tõenäolisemaks, et inimese kaugeteks esivanemateks olevad primaadid rändasid Aafrikasse, kus neist arenesid inimesed, kes rändasid seejärel Aafrika piires ja sealt välja.
Teadusajakirja Proceedings of the National Academy of Science uues numbris kirjutatakse, et Pakistanist leiti suurel hulgal kolme inimese eellaseks oleva inimahvlaste liigi fossiilseid hambaid.
Uuringut juhtinud Laurent Marivaux Montpellieri II ülikooli evolutsiooniteaduste instituudist märkis, et leid võib oluliselt muuta meie seniseid arusaamu imetajate ning inimese eelkäijate evolutsioonist.
Ta kinnitas, et Aasias elanud inimahvlased kujutavad enesest inimevolutsiooni esimese perioodi esindajaid.
Uued inimahvlased said nimeks Bugtipithecus inexpectans, Phileosimias kamali ja Phileosimias brahuiorum.
Marivaux sõnul olid nad väikest kasvu ja meenutasid tänapäeval elavaid leemureid.
Olendite hammastekuju põhjal võib oletada, et nad toitusid ilmselt putukatest ja puuviljadest.
Kliimauuringute andmeil laiusid inimahvlaste eluajal Pakistanis troopilised vihmametsad.
Fossiilsete jäänuste põhjal otsustades jagasid primaadid elukeskkonda enam kui 20 liiki närilise, nahkhiire, kiskja, hirvi meenutava olendi, sea, Baluchitherium'i nimelise ninasarviku sarnase looma ja teiste primaatidega.
Pakistani inimahvlastega sarnaste hilisemate primaatide jäänuseid on leitud ka Hiinast, Myanmarist ja Taist.
Pittsburghi loodusloomuuseumi spetsialist Christopher Beard kinnitas, et on üldjoontes Marviaux järeldustega nõus.
Ta märkis, et Pakistani, Hiina, Tai ja Myanmari leiud viitavad sellele, et «kõrgemat primaatide», kelle hulka kuulub ka inimene, eellased pärinevad Aasiast ja mitte Aafrikast, nagu teadlased seni arvasid.
Beardi arvates leidsid Aasias elavad inimahvlased tee Aafrikasse, kus nad edasi arenesid, uusi liike moodustasid ja kus viimaks tekkisid tänapäeval elavad ahviliigid ja inimene.
California ülikooli bioloogiateaduste professor Christopher Wills nõustus samuti, et varajaste inimahvlaste evolutsiooni käigus rändasid liigid ilmselt Aafrikasse ja sealt taas välja.