Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
Heal juhul paar nädalat, halvemal juhul aga kaks ja pool kuud pole tartlastel enam võimalik tasuta vabaneda oma aja ära elanud keskkonnaohtlikest külmikutest, teleritest ning arvutitest.
Tähe 108 asuv Tartu keskkonnajaam lõpetas sellest nädalast linlastelt elektri- ja elektroonikajäätmete, näiteks keskkonnaohtliku freooniga külmikute, telerite, raadiote, arvutite ja muu sellise kraami aastaid kestnud tasuta vastuvõtu.
«Külmikud, telerid ja muud sellised kodumasinad on probleemtooted, mille käitlemise nõuded karmistusid,» selgitas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.
«Varem saime need käitlejatele anda tasuta, aga aprillist kehtivad probleemtoodete käitlemisel lausa okihinnad. Tonni külmikute eest tuleb maksta 10 000 krooni, seega ühe kapi eest tuleb välja käia ligi pool tuhat krooni,» lisas ta.
Kallis käitlemine
Tegelikult tuleb maksta juba rohkem: probleemjäätmeid käitleva AS Kuusakoski hinnakirja järgi maksab alates 17. maist tonni freooniga külmikute utiliseerimine 11 000 krooni, sama koguse telerite ja arvutite eest tuleb välja käia 65008000 krooni.
«Probleemjäätmete hulka kuuluvaid kodumasinaid ei käideldud meil varem keskkonnasäästlikult,» põhjendas käitlemise hindaminekut keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
«Näiteks külmikud läksid lihtsalt vanarauaks. Nüüd kehtivad selle töö tegemisel aga karmid nõuded ja on selge, et nende täitmine pole odav,» selgitas Eek.
Aprillis paari nädalaga kokku kogutud külmikute eest on keskkonnateenistus välja käinud juba 83 000 krooni. Lisaks on käitlemisse viidud 50 000 krooni eest kaupa ja keskkonnajaama õues ootab viimset teekonda veel ligi 70 külmikut.
Keskkonnateenistusel on keskkonnajaama ülalpidamiseks aastas pisut üle 70 000 krooni. «Kraapisime kokku nii palju raha, kui oli vähegi võimalik, aga nüüd pole küll enam kusagilt võtta,» ohkas Ülle Mauer.
Keskkonnajaam peaks hakkama probleemtooteid jälle vastu võtma 15. augustist, mil Eestis jõustub tootja vastutuse põhimõte. Selle kohaselt on tootjad ja kauba maaletoojad kohustatud tagama oma probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ning nende taaskasutamise või kõrvaldamise.
Kuni 15. augustini soovitas Ülle Mauer tartlastel vanad külmikud ja muud probleemtooted viia tasu eest ASi Kuusakoski või Ragn-Sellsi.
Linnavalitsus arutab
Jäätmeseaduse järgi peab kohalik omavalitsus ohtlikud olmejäätmed, ka probleemtooted, elanikelt tasuta kokku koguma, kinnitas Peeter Eek.
«Kui seda ei tehta, siis virutavad inimesed need põõsa alla, omavalitsus peab need sealt ikka ära koristama ja käitlusse viima,» ütles ta. «Ma ei usu, et Tartu linnal on raha nii otsas, et ei saa enam probleemjäätmeid elanikelt tasuta vastu võtta. Asi on ikka valikutes, mitte rahas.»
Tartu linna valikud on paigas linna eelarvega, rõhutas linnapea Laine Jänes. «Linnavalitsuste osakondadel pole nurgas kotti rahaga, kust võtta lisa keset aastat tekkinud hinnatõusu katteks,» ütles ta.
Samas ei välistanud ta, et probleemi on võimalik reservfondi abil lahendada. «Keskkonna seisukohalt on tegu olulise küsimusega,» nentis Laine Jänes. «Teisipäevasel linnavalitsuse istungil arutame seda asja. Vaatame, kui palju on probleemjäätmete vastuvõtuks raha tarvis, ja teeme siis otsuse.»