Tehnoloogiapargist kujuneb teadlaste ja ärimeeste linnak

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemia tee (paremal), Raja tänava (vasakul) ja Mäepealse tänava vahele rajatava tehnoloogiapargi detailplaneeringu makett valmis arhitektuuribüroos Alver Trummal. Valge tähistab planeeritavaid hooneid, hall olemasolevaid.
Akadeemia tee (paremal), Raja tänava (vasakul) ja Mäepealse tänava vahele rajatava tehnoloogiapargi detailplaneeringu makett valmis arhitektuuribüroos Alver Trummal. Valge tähistab planeeritavaid hooneid, hall olemasolevaid. Foto: Liis Treimann

Mustamäel asuvast tehnoloogiapargist peaks tehnikaülikooli ja kõrgtehnoloogia ettevõtete koostöös kujunema Eesti majanduse arengumootor.

Praegu ootab kaks aastat tagasi tehnikaülikooli, riigi ja linna koostöös moodustatud sihtasutuse areng kinnisvara arendamiseks loa saamise taga.

Enne jaanipäeva plaanib tehnoloogiapargi arendamise sihtasutuse üks osanikke tehnikaülikool panna nurgakivi loodusteaduskonna maja taha uuele hoonele, mille detailplaneering on kinnitatud.

Nii kui linnavolikogu annab heakskiidu Akadeemia tee, Mäepealse ja Raja tänava vahel asuva kümne hektari suuruse maa-ala detailplaneeringule, alustab tehnoloogiapark vanade majade lammutamist ja uute püstitamist.

Tehnoloogiapargi nõukokku kuuluva tehnikaülikooli rektori kt Andres Keevalliku sõnul peaks teadust ja kõrgtehnoloogilist tootmist ühendavast keskusest kujunema Eesti majanduse arengumootor.

«Ülikoolile on tehnoloogiapark eluliselt vajalik,» ütles Keevallik. «Tehnoloogiapark loob uusi töökohti ja tõmbab ligi värsket verd. Riik ja linn on siiani olnud passiivsed.»

Soomlased tulevad appi

Kuu aega tagasi tehnikaülikooli rektoriks valitud Peep Sürje sõnul toetavad Soomes riik ja omavalitsused jõuliselt Helsingi, Vantaa ja Oulu tehnoloogiaparke. «Ülikool saab anda intellektuaalse panuse, riigilt ja omavalitsuselt ootaks rahalist tuge,» lausus ta.

Tehnoloogiapargi juhatuse esimehe Kaupo Pastaku sõnul on mitmed info- ja biotehnoloogia ettevõtted kohe valmis nende teenuseid kasutama. «Hiljemalt sügisel tahaksime alustada ehitustöödega,» ütles ta. «Praegu on kvaliteetset rendile antavat ruumi üsna vähe.»

Praegu tegutseb tehnoloogiapargis ligi 110 ettevõtet, millest 70 vastavad teaduspargi iseloomule, rääkis juhatuse liige Olav Anton. Lisaks on seal paarkümmend teenindavat ettevõtet.

«Meie ülesanne on luua siia füüsiline, vaimne ja klubiline keskkond, mis tekitaks tiheda sideme ettevõtete ja ülikooli vahel,» ütles Anton. «Ülikool hakkab korrigeerima oma õppekavasid ühiskonna nõudmiste järgi ja tootmised ülikooli suunama. Tulemus oleks kõrgekvaliteediline töö ja hästitasustatud ametid.»

Tehnoloogiapark loodab Antoni sõnul suurt tuge Soome Tehnopoliselt, mis on Euroopas omataoliste seas üks suuremaid teadusparke.

«Üksi pole me maailmas konkurentsivõimelised,» tõdes elektriinseneri haridusega Anton. «Soomlased otsivad uusi ideid ja haritud tööjõudu. Neil oli võimalik minna ka Riiga, aga nad leidsid, et meie tase on näljapajukil olemisest hoolimata üllatavalt hea.»

Inimsõbralik ümbrus

Pastaku sõnul järgivad nad ümbruse kujundamisel põhimõtet «live, learn, work ja play» – elama, õppima, töötama ja mängima. «Keskkond peab tulema inimesest hooliv,» ütles ta. «Siia tuleb roheline nurk väikese järvesilmaga ja parki ühendav allee. Nelja- kuni kuuekorruselised hooned on omavahel ühendatud galeriidega, et inimestel oleks mugav ja kiire üksteisega suhelda.»

Pastak avaldas lootust, et linnavalitsuse ametkondades kooskõlastamisel olev eskiis läheb enne jaanipäeva detailplaneeringuna linnavolikokku kinnitamisele. «Tahaks sügisel ehitama ja suuremaid kliente meelitama hakata,» ütles ta. Detailplaneeringu tegi Skanska Ehitus EMV.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles