Eelmisel aastal oli sünde 253 võrra ehk 1,6 protsenti rohkem kui aasta varem, eestlaste seas sündide arv kasvas, mitte-eestlaste seas kahanes, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Sündide arv kavas mullu 1,6 protsenti
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
31. juuli 2009, 15:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste hulgas oli elussünde 383 võrra ehk 3,4 protsenti rohkem, mitte-eestlaste sündide arv vähenes.
Summaarne sündimuskordaja (keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures) tõusis eelmisel aastal 1,66-ni, rahvastiku taastootmiseks peaks selle väärtus aga olema vähemalt 2,1.
Sündivatest lastest on esiklapsi alla poole (eelmisel aastal 47,5 protsenti). Viimastel aastatel on nende osatähtsus teiste ja kolmandate laste arvu kasvu mõjul ühtlaselt vähenenud. 2008. aastal kasvas teisena sündinud laste arv 2 protsenti ja kolmandana sündinuid oli 1,6 protsenti rohkem kui aasta varem.
Naise keskmine vanus esiklapse sünnil on alates 1990. aastate algusest püsivalt kasvanud, jõudes 2008. aastal 25,8 aastani.