Eestisse maagaasi tarniv Venemaa gaasifirma Gazprom ähvardas juba mitmendat korda Balti riike maagaasi kallinemisega, mida Eesti Gaasi juht Aarne Saar peab arusaamatuseks.
Gazpromi juhatuse aseesimees Aleksander Rjazanov kinnitas teisipäevasel pressikonverentsil RIA Novosti teatel, et kolme aasta jooksul võrdsusta
takse Balti riikidele müüdava maagaasi hind teistele Euroopa klientidele müüdava gaasi hinnaga.
Mõningail hinnanguil võib see tähendada Eestis maagaasi kuni kahekordset kallinemist.
«Siin on tegemist arusaamatusega,» kommenteeris Saar. «Nii suur hinnatõus ei vasta kindlasti tõele.»
Täpselt samalaadsete avaldustega on Gazpromi juhid esinenud ka 2002. aasta lõpus ja ka aasta tagasi juunis, kuid sellest hoolimata pole maagaasi hind oluliselt muutunud. Juuni alguses Leedu presidendi Valdas Adamkusega kohtunud Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller kinnitas aga, et Leedule müüdav maagaas lähitulevikus ei kalline.
Lähedane gaasimaardla
Energeetika ringkondades on levimas ka kuuldus, et Euroopa Liidu esindajad on soovitanud Gazpromil müüa ELi erinevate riikide energiafirmadele gaasi võrdsetel alustel. Samas sõltub gaasi hind ka transpordihinnast ehk riikidevahelisest vahemaast, mis muudab Eesti jaoks gaasi omahinna suhteliselt odavamaks.
Saare sõnul on Eesti Gaasil oma suuromaniku Gazpromiga maagaasi osas hinnakokkulepped 2007. aastani ning selle aasta lõpus alustatakse läbirääkimisi uue pikaajalise hinnakokkuleppe sõlmimiseks, mis kehtiks aastatel 20072015.
Järgmise aasta algusest plaanib Eesti Gaas tõsta maagaasi hinda kodutarbijatele 1012 protsendi võrra, edasine hinnatõus tuleneb juba Gazpromiga sõlmitavast uuest lepingust.
Arvestades, et maagaasi hind suurtarbijatele sõltub otseselt masuudi hinnast, on maagaas praegu suurtarbijatele juba niigi suhteliselt kallis.
Hinnavaidlus käib
Energiaturu Inspektsiooni asejuhi Margus Kasepalu sõnul vaieldakse praegu Eesti Gaasiga uute võrgutasude üle ning gaasihinna osas veel hinnataotlust esitatud ei ole.
Energeetika asjatundjate sõnul on gaasihind võrreldes alternatiivsete kütteallikatega soodne, kuid hüppeline hinnatõus pole siiski tõenäoline. Näiteks paljud maagaasil töötavad elektrijaamad, nagu näiteks Iru elektrijaam, võivad vajadusel töötada ka masuudiga, mistõttu võidakse ka gaasi tarbimisest loobuda.
«See uudis näitab, kuivõrd haavatav on Balti riikide energiamajandus väliste mõjude poolt,» kommenteeris Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali. «On üsna ilmne, et see hinnatõus tooks kaasa muutusi kogu energeetika pikaajalistes arengukavades.»
Energiamajanduse arengukava kohaselt jääks tulevikus talvine elektritootmise tippkoormus gaasielektrijaamade kanda.
Maagaasi kallinemine pikendaks uute gaasielektrijaamade tasuvusaega.