Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2032009t1hed9f.jpg)
Uus-Meremaal elanud suur lennuvõimetu lind moa suri välja peamiselt seetõttu, et tal kulus täiskasvanuks saamiseks liiga kaua aega, kirjutab BBC.
Suurbritannia ja Uus-Meremaa teadlased uurisid hiigellindude jalaluude kasvurõngaid, mille põhjal saab sarnaselt puude kasvurõngastele isendi ja liigi kohta nii mõndagi välja uurida.
Nad avastasid, et moal kulus täiskasvanuks saamiseks kümmekond aastat ning siis möödus veel mõni aasta, enne kui lind saavutas suguküpsuse.
Teadlased väidavad ajakirjas Nature, et see muutis liigi Uus-Meremaale saabunud küttidele kergeks saagiks ja nii tapsid jahimehed moad ükshaaval maha enne, kui need olid järglaste ilmaletoomiseks valmis.
Uurijate arvates kujunes moade arengutsükkel nii pikaks, kuna enne inimküttide saabumist saarele aasta 1300 p.Kr. paiku ei olnud neil looduslikke vaenlasi.
Sam Turvey Londoni Zooloogiaühingust märkis, et moa on paljude tänapäeval elavate lindude lähisugulane, mis viitab võimalusele, et evolutsiooniliselt on kõigil lindudel võime oma kasvutsükkel pikemaks venitada.
«Aga kui linnud arenevad kiskjatega täidetud keskkonnas, sunnib looduslik valik neid kiiremini arenema,» selgitas ta.
Tänapäeval elavad linnud saavutavad täismõõtmed keskmiselt 12 kuuga.
Suurim moa Dinornis kasvas kuni kahemeetriseks ning kaalus kuni 240 kilogrammi.
Teadlaste hinnangul suri moa peaaegu kindlasti välja juba sadakond aastat pärast inimeste saabumist Uus-Meremaale.
Möödunud aastal avaldatud uuringus leiti, et moa populatsioon võis oluliselt kahaneda juba enne inimeste tulekut.
Selle uuringu kohaselt elas Uus-Meremaal veel 1000 aastat tagasi umbes 12 miljonit moad, ent vahetult enne inimeste saabumist oli neid alles veel vaid 159.000.
Teadlaste arvates võis selle põhjustada mõni rändlindudelt levinud linnutõbi või elutingimusi muutnud vulkaanipurse.