/nginx/o/2009/07/31/214989t1h3369.jpg)
Statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab, kirjutab Urmas Tooming ajalehes Postimees.
Rahvastiku vananemine ähvardab Eesti jätkusuutlikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel on Eesti rahvastiku struktuur oluliselt muutunud. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate elanike ehk pensionäride hulk kasvas 51 500 võrra. Selline muutus kannab Eesti jätkusuutlikkust silmas pidades endas selgeid ohumärke.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask ütles, et ühiskonna jätkusuutlikkuse määrabki suures osas toimetulek muutunud rahvastikustruktuuriga.
«Kümne aasta perspektiiv näitab, et jõuliselt hakkab kasvama just pensionäride arv ning vähenema töövõimeliste inimeste hulk,» märkis Kask. «See mõjutab halvasti nii tööturgu kui inimeste ainelist heaolu ning suurendab tervishoiusüsteemi koormust.»
Ta lisas, et 2005. aastast alates on hakanud kasvama ka vanemate inimeste suhteline vaesus. 2007. aasta sissetulekute järgi on 41 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest vaesed. See on tingitud asjaolust, et pensionäride sissetulekud kasvavad oluliselt aeglasemalt kui riigis keskmiselt.