Tartust tuleb raudtee kaubajaam siiski välja viia

Tõnu Ints selgitab sotsiaaldemokraatide seisukohta Tartu raudteejaama tulevikust – kaubajaam kui ohu allikas linnale tuleb Tartust välja viia.

Tartu sotsiaaldemokraatide ettepanek ja allkirjade kogumise aktsioon kaubajaama väljaviimiseks on leidnud teatavat kõlapinda. Tartu linnavalitsus on korraldanud raudtee ohutusalase seminari ning Tartu Postimees on seda teemat samuti mitmel korral käsitlenud. Viimati juhtkirjas esmaspäeval, 13. juunil.

Kahjuks on sotsiaaldemokraatide algse ettepaneku täpne sisu ununenud ning meid on asutud kritiseerima mõtete eest, mida meie ettepanekus ei ole.

Ülekoormatus kõikjal

Tartu raudteesõlm ühendab kolme teeharu ehk Tapa suunda (sealt edasi Tallinna ja Narva), Petseri–Pihkva ning Valga–Riia haru.

Sellises raudteesõlmes peavad loomulikult asuma nii reisivaksal kui ka kaubajaam. Oma ettepanekus ei ole meie seda asjaolu kunagi kahtluse alla seadnud, nagu mõnel pool on püütud väita. Raudtee on Tartule eluliselt tähtis.

Oleks hea, kui kauba- ja reisijatevedu raudteel kasvaks. On ebaloomulik, et suured ja rasked veoautod ning raudteevaguni suurused reisibussid ummistavad Tartu–Tallinna kitsast ja ülekoormatud maanteed, nii et tekib küsimus, miks need bussvagunid sõidavad maanteel, aga mitte rööbastel.

Loodetavasti remonditööd Tartu-Tapa liinil muudavad rongide liikumise kiiremaks. Kahjuks on aga Eesti-sisene kauba liikumine raudteel mahult üliväike ning kahjuks ka aeglane.

Eesti Raudtee peab transiitvedude kõrval rohkem tähelepanu pöörama kohalikele vedudele ja reisrongi liikluse arendamisele.

Linna  keskel asuv Tartu praegune raudteejaam on jäänud arengule jalgu ning kindlasti tuleb see kas osaliselt või täielikult linnast välja viia.

Tänapäeval moodustab enamiku Tartu raudteesõlme koormusest Tallinna sadamatesse ja sealt tagasi tulevad kütusevagunid.

Tihti arvatakse ekslikult, et jaama koormus väheneb, kui valmib Koidula piirijaam. See aga võib mõneti üksnes leevendada Tartu jaama koormust.

Tartu jaama koormus sõltub eelkõige Tallinna raudteesõlme ja sadamate vastuvõtuvõimest. On selge, et Tartus kui suures sõlmjaamas peab kütusevagunitel olema seisukoht, kuid on ka selge, et see ei saa asuda praeguses kaubajaamas, reisivaksali kõrval.

Kaubajaama või vähemalt kütusevagunite uueks seisukohaks sobib koht Tartust veidi eemal Tapale suunduval raudteeharul Tiksojal või isegi sealt veidi põhja pool.

Meie ettepanekud

Omaette küsimus on see, kas sinna peaksid kaasa minema ka kõik kaubajaama funktsioonid. Arvata võib, et kindlasti jääb osa kaubavagunitele mõeldud haruteid oma praegusse asukohta ning kindlasti tuleb uusi haruteid rajada tulevase Tähtvere tööstuspargi alale.

On ka täiesti mõeldav  kaubaperroonide rajamine uues asukohas. Seda enam, et kaupade sealt äraveoks annab soodsa võimaluse rajatav Tiksoja maanteesild üle Emajõe.

Tartu Postimees teeb sotsiaaldemokraatidele etteheiteid, et nende ettepanek raudtee Tartust mööda juhtida või kaubajaam teise kohta viia on ülikallis ning seetõttu utoopiline. Raudtee linnast möödaviimise idee autorid ei ole aga sotsiaaldemokraadid.

Umbmäärasel kujul kajastub see idee  nii kehtivas kui ka uues üldplaneeringus. Kahjuks on see aga ideeks jäänudki ja selle realiseerimine on tõesti kallis ning võiks kõne alla tulla siis, kui läbi Tartu rajatakse uus Riia kaudu Berliini suunduv euroraudtee.

Eelmise üldplaneeringu vastuvõtmisel pakuti Tartust raudtee kaubajaama ja depoo linnast väljaviimise hinnaks vähemalt 116 miljonit krooni, mis on kordades odavam raudtee Tartust mööda viimisest – seda viimast pole aga sotsiaaldemokraadid nõudnudki.

Küll aga on uue kaubajaama rajamine olemasolevale raudteele väljaspool Tartut kordi odavam ning vähendaks oluliselt kaubajaamas juhtuda võiva õnnetusega kaasnevat katastroofiohtu Tartule.

Kaubajaama teisaldamisele, nagu ka teiste meie linna üldplaneeringus ette nähtud plaanide (näiteks sillad üle Emajõe) teostamiseks on kindlasti võimalik leida toetust Euroopa struktuurifondidest. Pelgalt linnakassast selle raha leidmine on tõepoolest väheusutav.

Loodame, et linnavalitsus, Eesti riik ja raudtee tegelevad meie ettepanekuga edasi ning leiavad selleks raha ja probleemile ka mõistliku ning osapooli rahuldava lahenduse.