Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2032931t1hd168.jpg)
Eesti Gaas soovib järgmisest aastast tõsta kütuse kallinemise tõttu maagaasi hinda kodutarbijatele keskmiselt ligi 12 protsendi võrra. Gaasifirma ei välista võimalust, et kütuste hinnad võivad tõusta ka 2007. aastal.
«Vaadates, mida teevad kütuste hinnad, pole ka maagaasi kallinemisest pääsu,» tõdes Eesti Gaasi juhatuse esimees Aarne Saar. «Samas jääb maagaas ka uute hindadega siinsel kütuste turul vägagi konkurentsivõimeliseks.»
Hinnatõusu taotluse esitab gaasifirma energiaturu inspektsioonile sel nädalal. Gaasifirma plaanide järgi pääsevad hinnatõusust vaid kõige vähem (kuni 200 kuupmeetrit maagaasi aastas) tarbivad kodukliendid ehk nn gaasipliidi omanikud. Teistel kodutarbijatel kallineb gaas ligi 15 protsendi võrra.
Uus hind puudutab kõiki
Näiteks veesoojendi ja gaasipliidi omanikele müüdava maagaasi kuupmeetri hind tõuseb 3,5-lt 4 kroonile, mis tähendab, et igakuine gaasiarve kallineb paarikümne krooni võrra.
Maagaasi kütteks kasutavad tarbijad, kes praegu maksavad kuupmeetri eest 2,5 kuni
2,7 krooni, hakkavad tulevikus maksma võrdselt kolm krooni kuupmeetrist.
Arvestades, et ühepereelamu kütteks kulub ligi 5000 kuupmeetrit maagaasi aastas, suurenevad gaasiga kütjate aastased küttekulud ligi 2000 krooni.
Viimsis elav perekond Saluste hakkas oma maja kütma maagaasiga, lootes, et see on odavaim kütteviis. 200-ruutmeerise maja kütmiseks kulub neil aastas ligi 5000 kuupmeetrit gaasi hinnatõusu tõttu suureneks nende aastane küttekulu 2000 krooni võrra.
«Aasta peale ära jagatuna ei ole see summa küll kuigi suur, kuid siiski võiksin selle raha eest oma kolmele lapsele midagi muud osta,» ütles Evelyn Saluste.
Kahetoalises korteris elav Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse tudeng Andres-Andi Sarv kasutab gaasi vee ja kütte jaoks. Kuna tema korteris on ka ahjuküte, jääb gaasiarve ka külmemate talvekuude ajal 500600 krooni piiresse.
«Seetõttu tõuseb ka talvine gaasiarve umbes 45 krooni, mis mind eriti ei mõjuta,» nentis Sarv.
Maagaas on odavaim
Aarne Saare sõnul on Eesti Gaas püüdnud kodutarbijatele müüdava maagaasi hinda hoida stabiilsena, kuid sisseostuhindade tõusu ja ka üldiste kulude kasvu tõttu pole kallinemist enam võimalik edasi lükata.
Esmaspäeval tõusis naftabarreli hind maailmaturul kõigi aegade kõrgeima tasemeni, ületades 60 dollari piiri. Kõrgtasemel püsib samuti masuudi hind, millest lähtuvalt arvestatakse ka Eestile müüdava maagaasi hinda.
«Masuudi hind on ületanud meie hinnavalemis ülemise piiri, mistõttu selle edasine kallinemine meid enam ei mõjuta,» tõdes Saar.
Energiaekspertide hinnangul jääb maagaas hoolimata arvestatavast hinnatõusust siiski soodsamaks automatiseerimist võimaldavaks kütteliigiks. «Maagaas on praegu tunduvalt odavam ja jääb ka tulevikus odavamaks,» kinnitas KH Energia-Konsult juht Heino Harak.
GS Projekti projektijuhi Avo Rammuse sõnul on ka kütteõlide ja elektri hinnad oluliselt tõusnud, seetõttu jääb maagaas siiski hoolimata hinnatõusust soodsamaks.
Eesti Gaas on sõlminud Venemaa gaasigigandi Gazpromiga hinnalepingud järgmisel aastal ostetavale maagaasile. 2007. aastast kehtivad gaasi hinnavalemid loodetakse täpsustada järgmise aasta märtsiks.
«Loodame, et siis on kütuste hinnad maailmaturul madalamad ning meil õnnestub sellest lähtuvalt saada ka soodsamad lepingutingimused,» rääkis Saar. «Seepärast ei saa ka kinnitada, kas 2007. aastal gaasihinnad tõusevad või mitte.»
Eesti Gaasi viie kuu kasum ulatus 636 miljoni kroonise käibe juures 52 miljoni kroonini, mis teeb ettevõtte rentaabluseks kaheksa protsenti.
Gaas tuleb ikka idast
Jaanipäeval teatas Gazprom, et Venemaa riik suurendas oma osalust gaasifirmas üle 50 protsendi, makstes 10,7-protsendilise osaluse eest 203,5 miljardit rubla ehk 81,4 miljardit Eesti krooni.
Vene riigi suurem kontroll gaasifirma üle võib taas tõsta päevakorda Balti riikidele müüdava gaasihinna viimise Euroopa Liidu riikidega sarnasele tasemele.
Aarne Saare sõnul oli Vene riigil ettevõtte nõukogu tasemel Gazpromi üle niigi sisuline kontroll, mistõttu aktsiaost ei tohiks ettevõtte töös olulisi muutusi põhjustada.
Pigem oli riigi aktsiaostu põhjuseks soov kaotada piirangud Gazpromi aktsiatega kauplemisel börsidel, mis võiks mõjuda ettevõtte turuväärtusele positiivselt.