Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2032945t1h9e3e.jpg)
Kõva- ja kindlahäälne 61-aastaseks saanud spordireporter Erik Lillo on kindlasti Eesti tuntumaid raadioajakirjanikke. Oma sünnipäeva aegu on ta lõpetamas välisreisi, seejuures mitte komandeeringut, vaid lihtsalt puhkust.
Kõigepealt numbritest. Kas sulle on tähtis, mis numbri uus sünnipäev ette lööb?
Võib-olla mõnikümmend aastat tagasi oli, aga selles vanuses enam mitte. Mõte isegi ei liigu sellele, et sünnipäev tulemas on või lähemas minevikus oli.
Elu läheb ikka omas rütmis edasi. Väärtused on teised. Muret teeb, kui oma tähtpäeva ununemise kõrval mõni teine, palju olulisem, ununeb.
Oled tänavu sünnipäeva paiku reisil?
On jah selline harv juhus, kusjuures üldse mitte lähtuvalt sünnipäevast, et avaneb võimalus teha reis, mis pole töine. Minu lapsepõlve-Norra on seotud piltidega Bergeni ümbrusest, kuhu ma pole töösõitudega seoses sattunud. Sõidan läbi mõne kindla koha, näiteks külastan Rootsi suusakeskust Faluni ja Lillehammerit Norras. Ning siis tulevad Bergen, fjordid ja kõrged platood!
Perereis?
Jah, kaasaga kahekesi.
Spordiajakirjaniku suvi on nagu ikka täis töid-tegemisi. Milline on sulle olulisim või oodatuim sündmus tänavu suvel?
Kergejõustiku MM Helsingis. Mul on olnud õnn olla kõigil MMidel 1993. aastast alates. Ootan seda, mis spordiajakirjanikule kõige hingelähedasem ilusaid hetki selles suures konkurentsis. Pole midagi paremat meie ametis vahendada eestlaste edukaid esinemisi.
Võrkpalli Euroliiga mängudel olen näinud sinuga koos saalis üht väikest poissi, kes usinasti mängu kaasa kommenteerib. Ehk on vanaisa jälgedes üks uus spordiajakirjanik sirgumas?
Vara öelda. Christopher Robin lõpetas just esimese klassi. Praegu on ta igatahes tubli spordipoiss, niipalju kui 7-aastase kohta öelda võib. Armastab sporti ja liikumist, on niisugune, nagu üks rüblik olema peab. Nii et aktiivse eluhoiakuga inimene tuleb temast kindlasti.
Päeval, mil me seda intervjuud teeme, saavad Eesti raadio spordisaated 75-aastaseks. Kui tähtis see päev sulle isiklikult on?
Seda on raske sõnastada, aga võib öelda, et ma olen raadio-usku olnud aastakümneid.
Tee sillutamine algas juba lapsepõlves, kui palli taga ajasime. Meie mängudega kaasnes alati reportaa matkisime seda, mida me raadiost olime kuulnud. Võistkondadel olid tuntud nimed ja me ise olime kaasaja kuulsad mängumehed. Muidugi jäljendasime ka kõvarääkijaid, staadioni teadustajaid, kes toona veel ruuporit kasutades tulemusi kuulutasid. Kas nii tuligi see tugev hääl või mitte, kes teab.
Vähemalt kahte kolmandikku sellest 75 aastast olen ise jälginud, poole oma elust olnud saadete tegija. Mikrofonist on saanud mulle tarberiist, nagu mõnele piibel.