Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kellele hansaseltskonnast järgmisena diktofon nina alla torgata? Jõudsin toimetuse ees pingil istudes vaid hetkeks sellele mõelda, kui mööda kihutas kaless, kaks hobust ees ja turske mees pukis. Käes!
Kuna hobustega ma kõnelda ei oska, plaanisin kutsariga juttu teha. Seda aga oli mõelda-öelda märksa lihtsam kui tegelikult teoks teha. Niipalju kui meest näha võis, ei olnud ta kordagi kalessilt maas, ikka kihutas ülikooli peahoone eest läbi, suuremad või väiksemad sõitjad sees.
Pukki kontvõõraks
Muud varianti polnudki. Selleks, et asjamehega juttu teha, tuligi järjekordseks sõiduretkeks kutsaripukki kontvõõraks ronida.
«Ainult tualetis olengi käinud,» kinnitas kutsar, passi järgi Urmas Saks, seda, et muuks peale kalessiga ringivuhisemise aega ei jäägi. «Muidu pole jõudnud veel maha hüpata. Kell üksteist hakkasime uhama, praegu oleme hobustele kaks puhkepausi teinud.»
Saks saabus huvilisi kalessisõiduga kostitama Tartu külje alt Luunjast oma talust, kus asuvas perefirmas tegeldaksegi kõigega, mil suksudega kuidagimoodi pistmist.
Põline hansapäevataja Saks lausus: seda, et tänavu olid hansapäevad rahvusvahelised, oli tunda igalt poolt.
«Üritus on kohe esinduslikum,» kiitis Saks läbi ühtlase kabjaplagina, kui ülikooli peahoone eest läbi sõitsime. «Ja kalessiga sõitjaid on ka tavalisest rohkem, väga meeldivaid huvilisi on.»
Näiteks oli kutsari reedeses graafikus juba kaks pulma üks algusega paarkümmend minutit enne kuut, teine pool üks öösel. Teisisõnu, rohkelt tööd.
Kas sellise vankriga sõideti ringi ka hansaaegadel? «Ma arvan, et see võis päris sarnane olla,» ütles Saks. «Mis siin need uuendused on kummivitsad on ratastel peal ja pidurid, nii käsi- kui jalgpidur. Aga seisupidur oli juba vanal ajalgi olemas. Rakmed on ka samad, võibolla on mõnda asja natuke täiustatud, suuraudu näiteks.»
Eksitusjuhtum
Keerame Munga tänavale. «Raudjas Kelly on puhastverd tori hobune ja hall Välk on ristand,» tutvustab Saks põhitöö tegijaid, kaht suksut, kes kaariku ees kappavad. «Ema on hallil väike, ilus, elegantne araablane, isa ardenni tõugu. Tema on selline eksitusjuhtum.»
Oleme tagasi Werneri kohviku vastas parklas. «Liikluskultuur on lausa kohutav!» peab Saks tarvilikuks ettevõtmise pahupoole välja tuua. «Autojuhid on jumala hullud, tekitavad hobustele kõikvõimalikke raskusi. Mõtlevad ei tea mida et kui neil on auto, siis nad võivad mulle otsa sõita või viis millimeetrit taga hoida. See on lausa kohutav!»