Punk-Kojamees tuletab end onarhiliselt meelde

Aastal 2005 on ansambel Kulo CD-na uuesti välja andnud LP «Onarhia», mis algselt ilmus viisteist aastat tagasi helikassetti kujul.

Sel puhul ansambel ka taasühines koosseisus Kojamees alias Juhan Tiik alias Tarmo Kruusimägi – vokaal, ideoloogia, verbaalsus; Don Maccaroni – kitarr; Abskin – bass; Dante Priit pluss uute meestena Rainis Kingu trummidel, Alon Rass kitarril, Jaak Vasar – trompet. See on siis ametlik info.

Kulo sai laiemale publikule ja ka allakirjutanule tuntuks muidugi Suurel Uutmisaastal 1987 «Noortestuudio Pärastlõuna» kaudu. JMKE «Tere Perestroika» oli pungist tollel ajal teinud meinstriimi ja Kulo tundus olevat midagi peaaegu et kogu perele – jaburalt riides, hullude soengutega, naljaka titehäälega iniseva lauljaga ja eelkõige ohutu.

Tõeline legaalse perestroikavabaduse sümbol, ajastul, kus uus disain pidi ära hoidma riigi lagunemise.

Häbematult dekoratiivne

Tagantjärele tarkuse järgi oli Kulo nagu eesti Adam & The Ants. Pungipõhjaline, aga häbematult dekoratiivne, dekadentlik ja debiilgeniaalne. Samas Kulo oma pretensioonitus mõistusevabaduses võis muusikaliselt teha kõike seda, mis JMKE-le tundus keelatud.

Kas või kasutada Trubetsky peaaegu pühi tekste ilkuvas toonis, lastelaule, estraadihitte, huumoriajakirjast Pikker leitud luuletusi, koos suguhormoonidega pähe tulevaid sõnaseoseid, teiste punkide vaateid naeruvääristavaid väljendeid, aga ka näiteks pasunatega arranžeeringut.

Tegelikult võiks nüüd veidi norida. Omal ajal oli «Onarhia» Kulo klassikalise esikplaadi «Dysenteria» kommertslikel kaalutlustel kiiruga teostatud järg. Suure osa «Onarhia» instrumentaalosast salvestas tegelikult mitte Kulo klassikaline koosseis, vaid punt palgatud virtuoose.

Legendaarne 90ndate poprockansambel Mr. Lawrence sai alguse, kui mehed eesotsas kitarrivirtuoos Mihkel Rauaga stuudios distsipliiniprobleemidega Kojameest ootasid ja igavusest jämmima kukkusid ning lõpuks Mihkli omakirjutatud lugusid lindistama hakkasid.

Kulo enese album sai lõpuks kui mingi kollektsioon pateetilisi kitarrikangutamisi, hõiskavaid pasunaid, kaootilisi stuudiokatsetusi, pillavaid linnahalli vokooderite, efektimasinate, samplerite jm mänguasjade pruukimisi, suvatekste, Juhan Tiigi kahtlasi saksakeelseid improvisatsioone, vanade kodumaiste šlaagrite ja ka isamaaliste laulude mõnitamisi jms.

Tisside ja pepude õud

Oma absurdis, kaoses ja ka «kunstilises vabaduses» kultusplaadi staatust vääriv taies, mida kriitikud 1990ndatel just ei paitanud. Jah, nota bene! – greatest hits ega best of see pole.

«Korralikke» lugusid on siin vaid mõned. Aga need on hirmuäratavalt prohvetlikud. «Pornomaania» esimene salm: «On Eestit haarand Pornomaania ja ära unund trikoloor, Isamaa ja keele kampaania ja kogu furoor. Vaid plakatitel Tissid ja Pepud ja telkarist siivutud šõud, propagandas lesbidest jutud. Ooo, millal lõppeb see õud».

Kojamees, sa oled lausa Igor Mang!

Plaat

Kulo «Onarhia»

Kaljukotkas, 2005