Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
Tunnistan ausalt, et ma ei mõista blogiinimesi. Vajadus oma väärt nõu ja mõtteid kogu maailmaga jagada teeb neist võimujanulised, edevad ning õnnetud inimesed.
Arvamusvõimu ihalejad, minu-mõte-on-liiga-hea-selleks-et-vaid-endale-hoida-inimesed, õnnetud inimesed, kes ei vaevu pika õhtusöögi ajal asju oma mehe/naisega arutama, kes sõpradega kokku saades otsivad laptopid välja ning võrdlevad siis, kel on nutikamad mõtted olnud. Selle asemel et silma vaadata ja rääkida. Jälgida inimese reaktsioone, pakkuda talle võimalust vastu vaielda, kuulata.
Üheks selliseks näiteks on Tallinna linnapea Tõnis Palts. Sekka ka töisemaid kommentaare, paneb linnapea Palts suurt rõhku üldisemale koristustööle ühiskonnas. Veider on lugeda, kuidas linnapea «tulistab otse puusalt» (nutikalt sõbralt laenatud väljend Paltsu kirjatükkidele) näiteks põllumajandusminister Ester Tuiksood seoses nn vilkuriskandaaliga, mil tegelikult sisu polnud. «Sellised inimesed ei kõlba ei ministriks ega Euroopa asjade komisjoni esimeheks. Nad on viletsad ja saamatud. Minister, kes kihutab vilkuriga mööda Eestit ringi, et jõuda iga heinateo talgu lõpulauda ja ööklubisse, on lihtsalt kloun.» Mõnda väljaütlemist ei saa vabandada ka muheda Saaremaa huumoriga.
Ning viimane sissekanne tõepäevikusse sel esmaspäeval pealkirja all «Res Publica ja Isamaaliit on valged laevad»: «Just selles olukorras, kus reformikad on nihkunud räigelt vasakule, on parempoolsete võidule kaasaaitamine iga valge inimese püha kohustus. Res Publicas ja Isamaaliidus on valgete, kultuursete inimeste protsent kindlasti kõrgeim.»
Inimeste kastidesse jagamine, mustadeks ja valgeteks lahterdamine on lihtsalt inetu. Isegi kui valimisvõitlus tuleb sel aastal verisem kui kunagi varem ning novembris peab Palts uut töökohta otsima.
Paltsu nõunik Jaano-Martin Ots imestas oma blogis, et ajakirjanikud nõuavad lausa ähvardades ametnikelt vastuseid. Tunnistan ajakirjanikud on kärsitud, soovivad kõike kohe ja praegu. Aga ajakirjanikud reeglina ei küsi ka linnapealt «Kas põllumajandusminister on kloun?», millele linnapeal on muidugi vastus puusalt tulistada, vaid küsivad näiteks «Kes vastutab suviste liiklusummikute eest ning miks ei jagatud selleks õigeaegselt infot?» ja muidugi on sellele vastata tüütum kui «klouniküsimusele».