Reform kaotab keskkriminaal- ja julgestuspolitsei

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talitus tegi eile Tallinna reisisadamas tavapärast tööd – mõõtis laevadelt tulevate autojuhtide joobeastet ja kontrollis narkokoertega sõidukeid. Uuest aastast muutub küll asutuse nimi, ent julgestuspolitseinike töö jääb samaks.

FOTO: Mihkel Maripuu

Politsei ja piirivalve ühendasutuse loomisel lõpetavad uuest aastast tegevuse keskkriminaalpolitsei ja julgestuspolitsei, mis liidetakse politseiameti kriminaal- ja korrakaitseosakondadega, kirjutab Risto Berendson ajalehes Postimees.

«Sisuliselt muutub väga vähe, sest mõlemad üksused jäävad edaspidigi seniseid ülesandeid täitma,» ütles loodava ühendameti tulevane juht Raivo Küüt eile Postimehele. «Lihtsalt juhte jääb vähemaks, nii nagu ikka asutuste ühendamisel.»

Küüdi sõnul ei tohiks tavalist töötajat eesootav reform puudutada. Nende kahe asutusega seni tihedalt tööalaselt suhelnute jaoks muutub uuest aastast peamiselt vaid see, et neile saabuval ametliku kirja blanketil ei ole enam julgestuspolitsei või keskkriminaalpolitsei nimetust.

Põhjus, miks taasiseseisvunud vabariigi algusajast alates tegutsenud kaks politseiüksust kaovad, seisneb hiljutise siseministri Jüri Pihli soovis vähendada seeläbi ametkondadevahelist bürokraatiat. Sisuliselt saavad ühendasutuses loodavate kriminaal- ja korrakaitseosakonna tulevastest juhtidest Eestis oma ala suurimad otsustajad.

Kes nendeks otsustajateks saavad, loodab Küüt enda väitel saada selgeks selle nädala lõpuks. Postimehe andmeil ootab kriminaalosakonna juhi tool praegust politseiameti peadirektori asetäitjat, endist kõrget kaitsepolitseiametnikku Raigo Haabut. Ametikoha kaotavast keskkriminaalpolitsei praegusest direktorist Eerik Heldnast saab ilmselt kaitsepolitsei direktori asetäitja.

Tagasi üles