Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kolm nädalat tagasi jälgisin Saksamaal Erfurdis, kuidas tulevane Euroopa noorsoomeister Mirjam Liimask valmistub oma tänavuseks tähtsaimaks stardiks. See oli eelkõige äge võitlus iseendaga, millest 21-aastane tõkkesprinter väljus võitjana.
Irvhammastele tundub muidugi naeruväärne, kui sportlane käib suurtulemuse huvides pärast hommikusööki oppamas või läheb loomaaeda ja plõksib pilte. Liimask tegi nii. Ent tema saavutus oli võimas EMi kuld maailmaklassilise Eesti rekordiga 12,93!
Ka homme Helsingis algaval kergejõustiku MMil pääsevad pjedestaalile sportlased, kes suudavad esmalt iseennast alistada. Sestap mõtlen, kerge värin hinges, kuidas Eesti medalisoosikud Gerd Kanter, Aleksander Tammert, Kristjan Rahnu ja Andrus Värnik ülesandega toime tulevad.
Kujutan juba ette, kuidas maailma edetabelis teist kohta hoidva kettaheitja Kanteri adrenaliinikraan on MMi lähenedes iseenesest üha enam tilkuma hakanud. Ja homse kvalifikatsioonivõistluse eel paneb tema adrenaliinipump kindlasti täistuurid peale.
Ole siis sellises vihastavalt ärritavas olukorras tugev mees ja proovi end vapralt taltsutada. Uskuge, tunduvalt kergem oleks isegi tõrjuda ahvatlus teha mõne seksika blondiiniga üks unustamatu kõrvalehüpe.
Kahekordne vasaraheite olümpiapronks Jüri Tamm on avameelselt rääkinud: selleks, et end mitte enne tähtsat etteastet võistluseelsel ööl voodis lamades mõtteis tühjaks heita, võttis ta 200 grammi head konjakit. See kindlustas tõrgeteta une.
Hullutavat pinget võib tunda ka kümnevõistleja Rahnu. Olukord on tema jaoks soodsam kui iial varem. Tipus on konkurents ootamatult hõre. Rahnul piisab oma tulemuste tegemisest ja ta saab koos Roman ebrle ja Bryan Clayga poodiumile astuda.
Samas kõnnib maailma edetabelis teisel kohal püsiv Rahnu justkui akrobaat köiel, mis on kahe kaljurahnu vahel ja mille all haigutab põhjatu kuristik. Medaliteel vääratades võib ta ühtäkki kaduda nagu hundikurku.
Kettaheitja Aleksander Tammerti ja odaviskaja Andrus Värniku pärast ma eriti ei pabista. Tammert sai mullu Ateena olümpial medalimaitse suhu ja oskab adrenaliinivoolu reguleerida. Ja Värnik ei taha enam sama kibedalt nutta nagu Ateenas.
Ülejäänud viiest eestlasest peaks suurimaks kordaminekuks, lõppvõistlusele jõudmiseks, valmis olema kuulitõukaja Taavi Peetre. Pärast noorsoo EMi, kus ta pälvis hõbemedali, on Ants Kiisa õpilane urisenud kui karu, kelle nina eest on napsatud meepott. MMil saab Peetre võistlusnälja rahuldada.