Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel nädalatel tekkinud kõrgendatud huvi Riigi Kinnisvara ASi tegevuse vastu ning teatud poliitilistelt ringkondadelt lähtuv kriitika, meenutavad lahtisest uksest sissemurdmist, sest probleemidega, millele tähelepanu juhitakse, hakkas ASi nõukogu ning juhatus tegelema kohe pärast minu ametisse määramist.
Tutvudes äriühingu arhiiviga, leidsin 28. augustil 2002 koostatud Riigi Kinnisvara ASi nõukogu koosoleku protokolli, kus püstitati eesmärk omakapitali tootluse tõstmiseks kuuendal tegevusaastal vähemalt seitsme protsendini.
Õhin raha kantimiseks ühest taskust teise jääb mulle arusaamatuks. Kindlasti tuleks riigi loodud äriühingu tegevuse hindamiseks leida kõrge kasumlikkuse asemel teised kriteeriumid.
Raha, millega kinnisvara AS opereerib, tuleb riigiasutustelt, kelle rendikulud on võrreldes eelnevate aastatega kasvanud 23-kordseks. Kui RKAS 2001. aastal loodi, rääkisid riigi kinnisvara hoolduse ühte ettevõttesse koondamise eest võitlejad vajadusest vabastada riigiasutused kojamehe kohustest, täpsustamata, et kasumlikkust taotleva struktuuri moodustamisega kaob küll vajadus ise hoonete haldamisega tegeleda, ent vahendeid teenuse ostmiseks tuleb kulutada senisest rohkem.
Eeldati, et riigi omanduses olevate hoonete koondumine ühele haldajale vähendab pakutava teenuse hinda. Kahjuks ei osutunud prognoosid tõeks.
Täna seisame silmitsi olukorraga, kus ASi pakutud teenustesse suhtutakse ettevaatlikult. Lepingud koolihoonete remondiks on sõlminud vaid kaheksa haridusasutust. Omavalitsusi juhivad elu näinud ja taibukad inimesed, kes on õppinud lugema iga senti ja nähtavasti ei ole Riigi Kinnisvara ASi pakutavad tingimused nii suurepärased, nagu mitmed 21. sajandi kooliprogrammi propageerinud poliitikud näidata püüdsid.
RKASil pole valikuid. Teenus tuleb muuta tarbijale vastuvõetavaks. Kindlasti on vaja muutusi ka töössesuhtumises ning juhtimisstiilis, ent esmatähtis on viia ASi strateegilised eesmärgid vastavusse ühiskonna ootustega. Juhatus sai nõukogult ülesande esitada järgmisele nõukogu istungile põhjendatud visioon riigi kinnisvara haldava ettevõtte funktsioonidest.
Kindlasti tuleb teha korrektiiv pikaajalistes finantseesmärkides. Euroopa Liidu normdokumendid keelavad dumpingu, kehtestades omakapitali tootlikkuse piirides 2,56 protsenti. Arvestades finantsturgudel toimuvaid võimalikke muutusi, tuleks Riigi Kinnisvara ASi tootluseks arvestada
33,5 protsenti, mis on struktuuri arenguks piisav.
RKASi töö hindamise kriteeriumideks peab saama pakutava teenuse odavus. Eesmärgi saavutamiseks tuleb AS muuta ettevõtteks, mis suudab analüüsida riigiasutuste vajadusi ning sellest lähtudes teha ettepanekud normide kehtestamiseks, mis jääksid aluseks ministeeriumidele vajalike ruumide rentimisel.
On ebaotstarbekas, kui justiitsministeeriumis kasutatakse ühe töötaja kohta 35 ruutmeetrit põrandapinda. Eesti riigiasutustes on tuhandeid ruutmeetreid kulusid tekitavaid pindu, mida tegelikult tööks ei vajata.
Vähendades justiitsministeeriumi kasutatavate ruumide pindala 10 protsenti, vabaneks 5,7 tuhat ruutmeetrit. See on vaid üks näide vastutustundetust ümberkäimisest vahenditega, milles ei saa süüdistada ainult RKASi
Koolihoonete puhul kehtiv investeeringute tasuvusnõue tundub igati mõistlik ning haridusasutuste haldamise korraldamisel tekib tänu sellele ka vähem probleeme. Samas tuleb lähiajal vaadata üle koolihoonete remondifondi moodustumise aluspõhimõtted ning suurus. Riigi Kinnisvara AS on sellel aastal investeerinud riigiasutuste renoveerimiseks 260 miljonit.
Kindlasti peavad ASi tegevuspõhimõtted muutuma, tagada tuleb odav, normidest lähtuv ja vahendeid säästev teenus. Oleme sellega alustanud ning poliitikute püüdlused valimiste eel käraga riigi kinnisvara haldamisel esinevate probleemide esiletoomisega endale tähelepanu tõmmata, ei mõjuta protsessi.