Meediaarvustus: Tahad staariks? Teeme!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Millest räägib sõna staar üleekspluateerimine

Meie teeme teist staarid! Kõlab hästi. Ja paraku – ütlemata võltsilt. See väide, «me teeme!», on pärit Eesti ajakirjandustegelaste endi suust. Ühelt poolt õige: mõistagi pole sind muidu olemas, kui sa mõnel esikaanel posänge sisse ei võta. Rääkimata suu täis võtmisest. Kuid teisalt – on ikka vaja või? Seda nii-öelda staariks tegemist?

Üks noor näitleja teatas mulle mõnda aega tagasi, et tal on piinlik, kui enda kohta meedias staariks tembeldavat väidet näeb. «Äkki mõtleb publik, et mina ISE pean end staariks?» Piinlik küll ja põhjusega.

Jube lihtsalt käib Eestis sõnaga staar mänglemine. Laiskusest. Pehmelt öeldes on isegi sõna staar end tänaseks suure tuuriga maha mänginud. Tänu meediale endale – meil on ju kõik staarid, isegi megastaarid. Tüüpiline maarahva värk: teeme endale kõigepealt peedist pesumasina trumli ja siis ka oma Madonna, eks ole?

Ja seda põhjusel, et meil on eesti keeles sõnu puudu. Verbe jagub, aga inglise päritolu «staari» asendajat meil veel pole. Äkki tõusev täht? Kuid – meil on juba üks laul, kus seisab fraas «tähti üheks õhtuks» – mistap on «täht» ka juba madallend.

Kuid kui meediale meeldib kõiki lavategelasi hoobilt staariks kuulutada, siis on asi mugavuses ja hoolimatuses. Mõlemapoolses.

Ning siis muutuvad ohvriks juba need nii-öelda staarikstaotlejad. Okei, teeme ühe, siis teise loo. Teeme kolmandagi. Kuid lõppeks juhtub see, et teemad saavad otsa. Et tubli staar pajatab ka viiendat ja kuuendat korda (eri meediakanalites) oma helgest lapsepõlvest ja sellest, kuidas ta kümneaastaselt (või viie aasta vanusena – variante on ohtralt) esimest korda lavale sattus ja lavalummusesse jäi Need lõputud mul-on-teema-peas-stiilis heietused!

I-ii-ga-aav on lugeda ja kuulata! Staarihakatised, lugege mõni raamat läbi – peale aabitsa, mõistagi. Ja vaadake mõnd head filmi! Siis võiks ju lugejaga-kuulajaga mõtteid vahetada küll. Aastaid. Et teine ja põnevam kvaliteet. Mõned uued mõtted ehk, peale promojuttude?

Sel juhul ei peaks teine pool igavlema ja ülbelt kuulutama, et «meie teemegi staare!». Tegelikult teeb ikka iga täht end ise. Ajapikku, mitte ühe esiküljega. Väga valus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles