Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2037509t1h9d6e.jpg)
Põhja-Tallinna linnaosavalitsus otsustas 25 000 krooni eest vanematele linnakodanikele arvutiõpetust jagada, päästmaks eakate päevakeskuses seisvaid arvuteid kasutajate puudusest.
Reede hommikul on 12 Sillamäe Instituudi arvutit usinasti töös, ekraani ees istuvad vanemaealised prouad järgivad püüdlikult õpetaja juhiseid. «Sain uue õmblusmasina ning vana andsin tütretütrele,» kleebitakse ekraanile mitmeid kordi tekstitöötlus on esimene, mida eakatele mõeldud arvutiõpe ette näeb, sealt edasi tulevad juba teised programmid.
Kui aga kõlab õpetaja soovitus klikata stardimenüüs mängudele, elavnevad kursuslaste muidu tõsised näod. «Mina juba oskan mängida,» teatab keegi. «Aga meil on siin tõsine koolitus, siia mängud ei sobi,» hõigatakse teisalt vastu.
Selgub, et pasjanss ehk Solitaire on installeeritud vaid ühe kursuslase arvutisse teised, nii need, kes varem kaardiladumisega tutvust teinud, kui ka päris algajad, suunduvad õnneliku mänguomaniku masina manu.
Haarav kaardimäng
Kursuslane Aino Kalle ei pea end suuremaks kirjameheks, kuid arvutikursused meeldivad naisele väga. «Ma olen teist korda arvutikursustel,» teatab Kalle. «Aga siin on parem õpetaja. Eelmisel kursusel rohkem mängisime kaarte ja lugesime lehti.»
Kalle kasutab arvutit tütre juures. «Kui sinna lähen, panevad nad mu ikka kaarte mängima,» naerab naine.
Pasjansiladumisega hiilgab ka Meeta Jaanman. «Kaardimäng on nii selge, et võib päris võistlustele minna,» naerab ta. «Kohe nagu nakkus, igal õhtul pidin mängima. Ei saanud enne magamagi minna.» Kasulikuks peab Jaanman ka internetti saab lehti lugeda ja arveid maksta.
Hoiab raha kokku
«Eks aja jooksul tulevad ka teadmised, tänapäeval pead muutustega kaasas käima,» arvab rahvatantsujuht Saima Kallau. «Mina tean isegi pensionäre, kes on arvutiasjad enam-vähem selgeks saanud ning tänu sellele töökoha leidnud.»
Tänu arvutialastele teadmistele töö leidmisele pensionieas kursuslased väga ei looda. «Aga eks võimaluse ametit otsida ja lisa teenida, näiteks teha pensionärile sobivat lepingulist tööd, annab ta kindlasti,» leiab naine.
Õpetaja on kursustel nagu koolmeister kunagi laseb kirjutada ja kustutada, kuni tegutsemine käpas.
«Ja selgub, et ega see arvutivärk nii hull ole,» kinnitab Kallau. «Maksude maksmiseks pole tarvis kuhugi minna, samuti sõpradele kaarte saata, ja raha hoiab kokku.»
Selles, et vanemaealised arvutioskusest puudust tunnevad, on veendunud ka Põhja-Tallinna linnaosa vanem Sirje Potisepp.
«Paljudel kodus ju lastel ja lastelastel arvutid olemas, kuid aega ja viitsimist vanaemasid-vanaisasid õpetada tihtipeale pole,» tõdeb ta. «Ka eakate päevakeskuses on arvutid olemas, kuid kasutajaid vähem, sest paljud lihtsalt ei oska,» nendib Potisepp.
«Mõnel on kartus arvuti ees mine tea, mis imemasin teeb! Juba oskus arvutit sisse lülitada on esimene samm infomaailmale lähemale.»