Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/15/105602t1h1d04.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2037807t1h6697.jpg)
Kuigi Eestis pole veel tööandjad jõudnud Ameerika firmades aina populaarsemaks muutuva töötajate kirjavahetuse aktiivse läbivaatamiseni, toimub kirjavahetuse püsikontroll ka meil.
Tallinlanna Sirli Tarve, kes töötas majandusministeeriumi allasutuses turundusüksuse juhina, vallandati mullu augustis. Põhjuseks kodust pärast tööaega, kuid töökoha meiliserveri kaudu kättesaadud kiri.
Kirja sisuks oli Tarve tööandjat kritiseeriv artikkel, mille selle autorid andsid Tarvele ülevaatamiseks. Kirja sisu läbi vaadanud tööandja hinnangul oli lugu kirjutatud Tarve lekitatud info põhjal. Seejärel ta vallandati.
Tarve hinnangul oli aga tema vallandamise põhjus selles, et temal ja asutuse juhil olid erinevad poliitilised eelistused.
Võitis valuraha
«Tööandja väitis enne vallandamist, et kõik info, mis läbib meie asutuse meiliserveri, kuulub vajadusel läbivaatamisele. Kuid mina ega keegi teine pole näinud e-posti kasutamise reegleid ja ei olnud ka mingile eeskirjale alla kirjutanud,» ütles Tarve.
Töövaidluskomisjon tunnistas Tarve vallandamise ebaõiglaseks, sest andmete lekitamist polnud tõestatud ja mõistis tööandjalt välja hüvitise. Tarve ei soovinud minna tagasi tööle, kus temaga on ebaõiglaselt käitutud.
Praegu konsultatsiooniäris töötav Tarve on enda sõnul ise uurinud töötajate kirjavahetuse jälgimist tööandja poolt ja tema hinnangul on töötajate kirjade läbivaatamine Eesti firmades üsna levinud.
Eesti Tööandjate Keskliidu infojuht Kadri Seeder ütles, et tööandja poolt töötaja töö aadressi e-kirjade lugemine on tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe küsimus. Keskliidu andmetel on Eesti suuremates ettevõtetes juba kehtestatud arvuti kasutamise kord.
Isiklik kirjavahetus
«Tööandjal on õigus kontrollida sisekorra täitmist. Kui ettevõttes sellist korda ei ole kehtestatud, võib tööandja poolt töötaja e-kirjade lugemine riivata töötaja põhiseaduslikku õigust kirja saladusele,» ütles Seeder.
Eesti põhiseaduse paragrahv 43 ütleb, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Samas võib Eestis tööandja oma töötaja kirju lugeda, kui töötaja on sellega ise nõustunud.
«Samas on ka teada, et Eestis pigistavad tööandjad tavaliselt silma kinni isikliku kirjavahetuse suhtes töö e-postil ja ei kontrolli töötajate kirjavahetust ilma põhjuseta,» lisas Seeder.
Põhiseadus kaitseb
Eesti põhiseaduse paragrahv 43 ütleb, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.
Erandeid võib teha ainult kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.
Samas võib Eestis tööandja oma töötaja e-kirju lugeda, kui töötaja on sellega ise nõustunud.