Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Ülenurme alt Emajõkke kulgevale Porijõele tuleb talveks uus teraskarpsild, mille kandevõime on kolmandiku võrra suurem kui vanal 1977. aastal valminud raudbetoonsillal.
Töö tellinud Tartu teedevalitsuse peaspetsialist Tiit Korn ütles, et ÜlenurmeRoiu teel paiknevat vana Konsu silda ei ähvarda just kokkulangemine, kuid servadest on betoon hakanud pudenema.
«Ei saa väita, et omal ajal oleks praaki tehtud, sest tollaste sildade puhul rehkendatigi, et need ei pea palju üle kolmekümne aasta vastu,» kõneles Korn.
Korni sõnul tellis teedevalitsus ekspertarvamuse nii Porijõe silla remondi kui uue silla ehituse kohta ja leidis, et remondiga ei tasugi mässata. Skanska EMV teeb vastse silla 3,3 miljoni krooniga, vana kõbimine läinuks maksma kolm miljonit krooni.
Sild nii pikk kui lai
28-aastane raudbetoonist talasild on 9,6 meetrit lai ning 28,5 meetrit pikk. Selle maksimaalseks kandevõimeks rehkendati omal ajal 60 tonni.
Uus teraskarpsild tuleb tervelt 28 meetrit lai ning kõigest kaheksa meetrit pikk, ehitise kandevõime on 80 tonni. Pikkuse vähenemine tuleneb sildade erinevast tehnilisest lahendusest: karpsilla toetuspunktid asuvad vahetult jõe kallaste lähedal.
«Teraskarpsild on ristlõikes nagu poolik toru,» kirjeldas Tiit Korn. «Tavalise silla laius võrdub tee laiusega, karpsilla laius võrdub aga teetammi alaosa laiusega. Mida kõrgem on teetamm, seda laiem on tema alaosa ja seda laiem on sild.»
Ülaosas pole sild seega vanast mitte kolm korda, vaid ainult kaks meetrit laiem. Korni selgitusel on see aga piisav, et arvestada üha kasvava liiklustihedusega.
Skanska EMV peab lepingu kohaselt silla valmis saama 27. novembriks. Tiit Korn avaldas lootust, et kuigi ehituse alustamine lükkus projekteerija, ASi Resand viivituse tõttu paar nädalat edasi, on jõulukuuks sild ka asfalteeritud.
«Äärmuslikult ebasoodsat ilma ei saa kunagi välistada, aga arvatavasti saab novembri teises pooles veel kuumasfalti panna,» lausus Korn.
Skanska EMV objektijuht Kalvi Krass rääkis, et peaaegu kogu kolme kuu pikkuse ehitusaja on Konsu sild liiklejaile avatud. Vaid paariks novembripäevaks võib juhtuda, et Roiu ja Kurepalu rahval tuleb sõita Tartusse kas üle Luunja silla või siis Reola poolt.
Suuri probleeme pole sillaehituse algusega kaasnenud. Küll põhjustas märkimisväärse aja ja raha lisakulu möödapanek geoloogilistel eeluuringutel, mida tegi OÜ Alus-Geoloogia.
«Meil oli teada, et kõvem pinnas tuleb kümne meetri pealt,» selgitas Krass. «Seal oli kõvemat pinnast aga suhteliselt vähe ja silda toetavad vaiad ei jäänud pidama. Seepärast läksid vaiad kaheksa meetrit pikemaks, kui olime plaaninud.»
Samas avaldas Krass lootust, et vaiamistöö kallinemise saab katta reservi arvelt, mida ehitusfirmad ettenägematuteks töödeks alati planeerivad.
Skanska EMV alltöövõtjad Konsu silla ehitusel on osaühingud Melior-M, Hydroseal FTS ja Konkrit, kes teevad vastavalt mulla-, montaai- ja betoonitöid.
Uus sild ka Igaverre
Tiit Korni sõnutsi on nii Tartu- kui Jõgevamaa teid hooldava Tartu teedevalitsuse plaanis ehitada ÜlenurmeRoiu teele lähiaastail veel kaks silda: Savijõe ja Mõra jõe sild, senised on mõlemad kitsaks jäänud. Kas ehituseks jätkub raha tuleval või ületuleval aastal, on esialgu teadmata.
Lammutamist ootab vana Kärevere sild, mis kipub Korni kinnitusel juba varisemisohtlikuks muutuma.
Veel tänavu on aga teedevalitsusel plaanis alustada uue 11-meetrise teraskarpsilla ehitust Jõhvi maanteel üle Amme jõe Tartu- ja Jõgevamaa piiril Igaveres.