Spordihariduse areng ülikoolis eeldab terviklikku lähenemist

Tõnu Lehtsaar lükkab ümber Neinar Seli süüdistused, nagu müüks ülikool kergel käel oma kinnisvara ja kahjustaks spordihariduse jätkusuutlikkust.

Tartu Ülikooli vilistlane Neinar Seli puudutab Tartu Postimehes (31.08.) tähelepanuväärselt ülikooli spordirajatiste probleemi, jääb vaid loota, et tema soov selles valdkonnas kaasa aidata säilib ka pärast kohaliku omavalitsuse valimist.

Ülikool lükkab kategooriliselt tagasi kõik Seli kirjatükis toodud absurdsed süüdistused. Selline isikute tasandil lahmimine solvab tegelikult kogu alma mater’i liikmeskonda, sest nii kinnisvara kui ka laiemalt ülikooli arengusuundumusi puudutavad otsused võetakse vastu ainult ülikooli nõukogu otsusega.

Mitte ainult jutt

Tartu Ülikoolile on aga probleem oluliselt laiem kui vaid konkreetsed kinnisvaraobjektid, mis näivad meie ärimehest vilistlasele enim hinge minevat.

Kogu ülikooli kehakultuuriteaduskonna olulisim probleem on alarahastatus, mis avaldub nii teaduskonna tegevuseks vajalike ruumide ja objektide seisundis, napis pinnas õppe- ja teadustöö tarbeks kui ka tehnilise spordivarustuse vajaka jäämises. Seda muret on teaduskond teadvustanud nii ülikooli rektoraadile kui ka olulistele ülikooli partneritele väljastpoolt.

Käesoleva aasta juunis toimus sellest tulenevalt ühisnõupidamine, kus osalesid kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Treenerite Ühenduse ja Tartu linna esindajad. Minu siiraks rõõmuks jõuti ühiselt järeldusele, et ülikooli kehakultuurihariduse jätkusuutlik areng sõltub üheskoos tehtavatest pingutustest.

Jutule on järgnenud ka esimesed käegakatsutavad tulemused. Jakobi tänava maja, mida võib pidada teaduskonna peahooneks, samuti Laia tänava õppehoone rekonstrueerimine on alanud. Ujula tänava spordihoone juurde- ja ümberehituse projekti realiseerimiseks on jõud ühendanud Tartu Ülikool, Tartu linn, Eesti riik ja spordiorganisatsioonid eesotsas Eesti Olümpiakomiteega.

Tartu tehnoloogialinnakus projekteerimisel olevasse uude keemiahoonesse tulevad nüüdisaegsed ruumid kehakultuuriteaduskonna laboratooriumidele.

Kääriku spordibaasi järjepidev tänapäevastamine on toonud sinna järjest enam Eesti spordieliiti treenima, rääkimata ülikooli teaduskondade ja teiste struktuuriüksuste õppepäevadest ja koolitustest.

Teadmised ja tahe jätkata

Tänapäeva kvaliteetne spordiharidus eeldabki nüüdisaegsete spordibaaside ja õpperuumide olemasolu, sest spordiõpetuse teoreetiline ja praktiline pool on omavahel väga tihedalt seotud.

See kõik tähendab, et vaatamata olemasolevatele probleemidele õppe- ja teadustööks vajalike ruumide praeguse olukorraga näeb teaduskond selgeid perspektiive nende lahendamiseks ja seda nii ülikooli juhtkonna kui ka ülikooliväliste partnerite kaasabil.

Tartu Ülikoolil on olemas tippkompetents, teadmised ja tahe spordihariduse edendamiseks, ent ülikoolile üksi käib olemasolevate spordibaaside pidev tänapäevastamine või uute baaside ehitamine üle jõu. Seetõttu on ülikool alati tänulik ülikooliväliste partnerite toetuse ja koostöö, mitte aga eksitavate emotsioonide eest.

Samal teemal: Neinar Seli «Miks meil pole kergejõustikuhalli ehk kellele ülikool, kellele kinnisvaraäri», TPM, 31.08.