Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pooleldi läbipaistmatu müstilisuse loor katab Arvo Pärti paljuski ka seetõttu, et ta on meediale ja avalikkusele justkui väga raskesti ligipääsetav. Aga kaamerasilm ulatub ka kinniste uste taha. Tänapäeval see nõnda käib. Peaaegu kõik on võimalik projitseerida tasapinnale, paigutada ekraaninelinurga sisse.
Ja nii nagu me võime teleekraanilt jälgida eksootiliste lindude salajast pulmatantsu või dungliinimeste igapäevaelu, nõnda saab tänapäeval vaataja osa ka nii mõnestki heliloomingu saladusest.
Dorian Supini filmid Arvo Pärdist on siinmail juba teleekraanilt ja kinolinalt küll nähtud, kuid uus DVD viib need ka rahvusvahelisse levikusse.
Prantsuse firma Ideale Audience International on kolmetunnise filmimaterjaliga laserkettakese tootjaks ning Arvo Pärdi muusika ja isik uue nüüdisheliloojaid tutvustava sarja Juxtapositions avajaks.
Plaadil on neli stuudios F-Seitse valminud filmi. «24 prelüüdi ühele fuugale» on peamine ja lisadeks kolm umbes pooletunnist Supini lühifilmi Arvo Pärdi teoste proovidest Islandil, Roomas ja Tallinnas.
«24 prelüüdi» on siinses meedias mitmel puhul tutvustatud ja arvustatud film. Vaid väga mõtteliselt seotud episoodidest koosnev tervik justkui vaatleb Arvo Pärti erinevalt kauguselt ja mitmesuguses vaimses ruumis. On hetki, kus muusika on äärmiselt lähedal, ja ka kaadreid, mis sihilikult hajutavad tõsidust.
Kuigi helilooja on tihti kaadris, on see pigem siiski film muusikast kui inimesest endast. Arvo Pärt jutustab lugusid oma lapsepõlvest ja loomingulistest otsingutest, teda näidatakse koos muusikutega, enne ja pärast kontserti. Ka koduseinte vahel. Aga vaataja ei pääse ega peagi pääsema tema kui inimese sisse. Küll aga pigem Pärdi kui helilooja lähedale. Seepärast, et just seal on temaga seonduv muusika.
Palju lahtisi otsi vaatamisel on ilmselt filmitegijate teadlik valik ja küllap meeltmööda ka heliloojale endale, sest Pärt on sageli püüdnud mõista anda, et nii elus kui muusikas on palju niisugust, mis ei allu selgitustele.
Kui muusika kõneleb inimestega, siis nemad saavad ise aru.
Kolmapäevasel DVD-esitlusel mainis Tiina Lokk nagu muuseas, et tegelikult on filmis hoopis 29 lõiku. Autor Dorian Supin arvas seepeale, et parem ongi see vastuolu pealkirjaga selgitamata jätta.