Ministeerium peab seadusevastaseks naispolitseinike varasemat pensionile saatmist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Politseiteenistuse seaduse järgi sai pensionieale viidates vabastada naispolitseinikke varem kui meespolitseinikke.

FOTO: Toomas Huik

Justiitsministeerium peab põhiseaduse vastaseks politseiteenistuse seaduse paragrahvi, mis võimaldab naisi varem pensionile saata kui mehi.

Justiitsministeerium saatis vastava arvamuse riigikohtule, sest kõrgema astme kohus vaeb praegu pensioniea tõttu politseiametist vabastatud Annela Külma kaebust. Kahes esimeses kohtuastmes kaotajaks jäänud naine vabastati mullu politseist, sest jõudis kätte tema pensioniiga.

Lõuna politseiprefektuuri vaneminspektori ametikohal töötanud naine kaebas oma töölt vabastamise kohtusse, sest leiab, et politseiteenistuse paragrahv 49 lõige 3, mis näeb ette politseiniku vabastamise pensioniea saabumisel, on põhiseadusega vastuolev, sest põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida.

Mehed saavad kauem töötada

Külma hinnangul on piirvanuse kasutamine politseis nii ealine kui ka sooline diskrimineerimine. Nimelt jõudis 1948. aastal sündinud naisel pensioniiga kätte 60,5 aasta vanuselt, samal aastal sündinud mehel jõuab see aga kätte kaks ja pool aastat hiljem ehk samal aastal sündinud mees oleks saanud töötada 63-aastaseks saamiseni.

Naise hinnangul oleks ta pidanud saama töötada sama kaua kui mehed ning nõuab nüüd kohtu kaudu, kas tööle ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest või kui kohus seda võimalikuks ei pea, siis kuue kuu töötasu suurust hüvitist.

«Kindlasti ei saa asuda seisukohale, et naiste füüsiline võimekus väheneb kiiremini, mistõttu on naisametnikele ette nähtud piirvanus 60 aastat ja kuus kuud võrreldes meeste 63 aastaga,» teatas justiitsministeerium kirjas riigikohtule. «Samuti ei saa põhjendada vajadust juurde võtta nooremaid politseiametnikke eakamate naisametnike arvelt. Seega ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks samal aastal sündinud mees- ja naispolitseiametnikke kohtlema ebavõrdselt.»

Naisi ei saa sundida pensionile

Ministeeriumi hinnangul on naistel õigus pensioniea saabumisel pensionile minna, kuid neid ei saa selleks sundida.

Justiitsministeerium tõi välja, et ka piirivalves ja vanglateenistuses vabastatakse ametnikke teenistusest pensioniea saabumisel ehk seal valitseb sama olukord mis politseis.

Justiitsministeeriumis küsimusega tegelenud ning riigikohtule saadetud kirja koostanud avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tõniste ütles, et ta ei oska öelda, mis saab siis, kui riigikohus naisele õiguse annab ning kas sellisel juhul võib tekkida ka teistel pensioniea tõttu ametist vabastatud naispolitseinikel õigus hüvitist nõuda.

Ringkonnakohus leidis, et erinev erandlik piirvanus loob küll õigusliku ebavõrdsuse, kuid riive on õigustatud politsei ülesannete ja politseiametniku kohustuste olemusega, mis eeldavad politseiametnikult suuremat vaimset ja füüsilist võimekust.

Ringkonnakohus pidas vanuselist vahetegu politseiteenistuses proportsionaalseks ega näe selles üldise võrdsuspõhiõiguse õigusvastast riivet. Kohtu hinnangul on lähtumine pensionieast sobiv meede politseiteenistuses oleva eesmärgi - politseinike korpuse pideva noorendamine, saavutamiseks.

Ringkonnakohus pidas avalikku huvi politsei tõhusa toimimise suhtes piisava kaaluga põhiseaduslikuks väärtuseks, mis võib õigustada piiratud ulatuses meeste ja naiste erinevat kohtlemist.

Tagasi üles