Juba paar nädalat on MTÜ Eesti Pakendiringlus Tallinnast prügikonteinereid kokku korjanud, et papp- ja paberpakenditele mõeldud avad kinni keevitada.
Linn jättis vanapaberist lahtisaamise elanike mureks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus on lihtne: pealinn keeldus vanapaberi kogumist rahastamast. Paberpakendite konteinerid täituvad umbes kolmveerandi võrra vanapaberist, sh ajalehtedest, reklaamidest jne. Selle kogumiseks pakenditöötlusfirmadel aga kohustust pole.
Vanapaberist lahtisaamiseks peab inimene selle viima jäätmejaama või äraveo ise kinni maksma.
Pakendiringlus on seni vanapaberit koos paberpakenditega kogunud ja töödelnud oma raha eest, kuid nüüd on nende jõud raugenud ning abi küsiti omavalitsustelt. Enamik neist oli rahastamisega nõus, kuid Tallinnal ja Tartul selleks raha ei ole.
Pakendiringluse juhatuse esimehel Aivo Kangusel on kahju, et Eesti suuremate linnadega kokkuleppele ei jõutud. «Teistega jagasime kulud nii, et omavalitsuse kanda jäi umbkaudu 70 protsenti ja meile 30 protsenti, nii nagu vanapaberi ja pakendite suhegi on,» rääkis Kangus.
Asjatud otsingud
Postimehe poole pöördus hiljuti üks murelik tallinlane, kes otsis kadunud konteinereid taga nii Haabersti ringi kui ka Kadaka Selveri juurest.
Karin (31), kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada, oli olukorrast nördinud. «Kui asi nii keeruliseks aetakse, siis tekivadki inimestel mõtted, et viin prahi parem metsa alla,» arvas Karin.
Naine elab Haabersti linnaosas, lähim jäätmejaam asub aga Tabasalus. «Selleks, et prügi ära viia, pean nüüd Tabasallu sõitma, see küll roheline käitumine ei ole,» oli Karin pettunud. «Minul on auto, aga mida need teevad, kel pole?»
Seaduse järgi tulebki eramaja omanikul või korteriühistul ise oma vanapaberi eest hoolt kanda, küll aga peab tal olema tasuta võimalus pakendeid ära anda. Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Jana Kivimägi sõnul on aga inimestel ammune eksiarvamus, et pakendikonteinerid on ka vanapaberi jaoks.
Edaspidi saab paberpakendeid endiselt konteinerisse visata. «Kui kogumispunktis on vaid üks konteiner, siis on see järelikult nn segapakendikonteiner, kuhu võib koos muude pakenditega panna ka paberpakendid,» selgitas Kivimägi. Sorteerimisjaamas eraldatakse pakendid muust prahist.
Aivo Kangus loodab, et vanapaberi hulk pakendite seas väheneb. «Keskkonna mõttes on aga tulemus kindlasti kahetsusväärne - eraisikud valivad kergema tee ja panevad ka paberi olmejäätmete hulka. Kurb, et suurem osa jäätmetest läheb prügimäele,» arvas ta.
Rohelise koti teenus
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer nentis, et linnal ei olnud kitsama eelarve tõttu vanapaberi kogumiseks lihtsalt raha. Ka tema poole on pöördunud inimesed, kes harjumuspärast konteinerit taga otsivad.
«Samm edasi see kindlasti pole ja ega me rõõmuga seda otsust vastu ei võtnud, kuid midagi pole teha,» rääkis Mauer. Tema sõnul on see samuti veidi ebaõiglane, kui linn toetab vaid väikseid, alla viie korteriga maju.
«Suurte kortermajade elanikud, kelle maja juures on niikuinii vanapaberi konteiner, peavad teenuse eest ju igal juhul maksma,» ütles ta.
Nii Tallinnas kui Tartus toimib ka rohelise koti teenus ehk siis vanapaber tuleb teatud kellaajal välja panna ning see viiakse tasuta minema. «See ei ole küll eriti levinud, kuid toimib täiesti,» kinnitas Mauer.