«Tahaksin olla»: lasteluule pärl tänapäeva Eestis

Eesti lasteluule olukord pole praegu kiita. Tähekeses ilmuv on küll mitmekülgne ja põnev, kuid ajakirjandusliku kaduvuse tõttu võivad paljud toredad luuletused kogudesse jõudmata unustuse hõlma vajuda. Samas on kogud sageli vähepakkuvad.

Nii näiteks jõudis möödunud aastal lastest luulearmastajateni kaksteist raamatut, kuid neist vaid mõni oli naudinguga loetav. Tänavu ilmunust on meelde jäänud Ilmar Trulli «Iseloomuga loom», seegi laste ja täiskasvanute piirimail balansseeriv.

Augustis ilmunud Heiki Vilepi lasteluulekogu «Tahaksin olla» tuleks seega lausa kahel käel tervitada, ehkki nii mõnigi luuletus juba Tähekesest tuttav on.

Vilep pole lastekirjanduses enam uustulnuk. 2002. aasta luulekogu «Tere», järgneval aastal trükivalgust näinud jutt «Kapiukse kollid» ja luulekogu «Minu laul» näitasid, et Vilep ei ole vaid korraks lastekirjandusse põiganud katsetaja.

Eelmisel aastal jõudsid meieni koguni kolm raamatut: jutukogumik «Lendav õunapuu» ning lühijutud «Vaikuse hääled» ja «Jani seiklused Varjudemaal».

Autori maailma nägemise viis on nauditav – helge ja optimistlik, keerulisemateski olukordades turvaline ja soe. Vilepi varasemast loomingust tuttavat südamlikkust ning soojust kumab siingi igast värsist.

«Tahaksin olla» on mitmekesisem kui ta eelnevad luulekogud. Ehkki ka siin saab luuletemaatika kaheks jagada – fantaasia ja igapäevaelukirjeldused –, on teemadering mõlemas rühmas avaram ja kaugeleulatuvam.

Päris uute lõbusate teemade kõrval («Kui ma õpin», «Restoran») on ka igivanade, pisut kulunud teemade uusi versioone («Loomaaed», «Emmele»).

Suurenenud on lüüriliste luuletuste osakaal, eriti meeldejääv on kogu nimiluuletus.

Sõnamängulist ja värvikamat poolust esindavad fantaasiarikkad loomaluuletused («Tige tigu», «Papagoi», «Vihmauss»).

Varasemast huvitavamaid nüansse pakub ka autori rütmi- ja riimivalik.

Vilep on väheseid eesti luuletajaid, kes kirjutab 4–8-aastastele lastele. Nagu tema varasemadki teosed, on ka kogu «Tahaksin olla» selgete trükitähtedega, mida algajal lugejal, ka värskel koolijütsil, hea sõnadeks veerida.

Raamat

Heiki Vilep

«Tahaksin olla»

Vilep ja Vallik, 2005