Naftasaaduste transiitvedu valimistuultes

Viktor Korrovits soovitab viia tolli Orava jaama, sest see on kõige kiirem ja jõukohasem moodus päästa Tartu kaubajaam ohtlikest kütusetsisternidest.

Raudtee on meie mail töötanud 130 aastat, kuid viimasel ajal on temaga seotud mitmeid lahendamist vajavaid probleeme. Reisijate vedu on tunduvalt vähenenud, naftasaaduste transiitvedu aga tublisti suurenenud, nii et see häiris mõni aasta tagasi ülesõidukohtade piirkonnas tõsiselt linnaliiklust.

Viimastel aastatel juhtunud tsisternide kütuselekked pole küll suuremat õnnetust põhjustanud, mis aga ei tähenda, et kütusetsisternide suurem koondamine ei oleks ohtlik.

Sellest tuli ka Enn Tarto mure raudtee kaubajaamas seisvate kütusetsisternide ohtlikkuse pärast, mille noored Tartu sotsiaaldemokraadid võtsid oma valimisloosungiks, esitades nõudmise viia kaubajaam linnast välja.

Teiselt poolt on tõsiasi seegi, et Eestis pole juhtunud ühtki tõsisemat rongiõnnetust kogu raudtee 130-aastase ajaloo ega ka naftatransiitveo 15 aasta jooksul. Nendel aastatel oli raudteega seonduv lihtsam ja konkreetsem seetõttu, et raudteel oli üks ja ainus peremees.

Pärast Eesti Raudtee erastamist sotsiaaldemokraadi Mihkel Pärnoja aktiivsel osalusel vastutab raudteevedude ohutuse eest päris palju peremehi. Piltlikult öeldes on olukord selline, et ühte laeva juhib kuus kaptenit. Niisugune laev võib tõesti sõita lõppkokkuvõttes sinna, kuhu ükski kaptenitest ei soovi. Ka on raudteega seotud küsimusi mitme omanikuga tunduvalt keerulisem lahendada.

Täielikku ohutust pole

Absoluutselt ohutu pole ükski tehnikaseade, sest tehnika on ikkagi tehnika ja mingisuguse ohu tõenäosusega tuleb alati arvestada.

Täieliku ohutuse poole püüdlemiseks tuleks sulgeda linnas kõik gaasiseadmed ja bensiinijaamad, keelata autotsisternide ning ka autode liiklemine, sest needki on nii tule- kui ka plahvatusohtlikud. Ent absoluutne ohutus ei oleks ka selliste meetmetega tagatud, sest avariisid juhtub jalgratturitegagi ja neid tuli ette isegi hobuveokitega.

Sotsiaaldemokraat Tõnu Intsil on õigus, kui ta ütleb, et linnavalitsus on asunud tegutsema. See ei piirdu kaugeltki ainult kriisiõppustega, mille eesmärk ju ongi efektiivsema tegutsemise tagamine kriisiolukordades.

11. mail 2005 loodi linna kriisikomisjoni juurde naftatransiidi alakomisjon ehk raudteekomisjon.

Komisjon on jõudnud järeldusele, et olukorra lahendaks raudtee möödaviimine linnast 40–50 km pikkuse kaarega ning Koidula piirijaama väljaehitamine 2009. aastaks. Siis ei läbiks naftasaaduste transiitvedu üldse linna ja kõik tolliprotseduurid tehtaks Koidula jaamas.

Sellise raudteekaare maksumus on ligi kaks miljardit krooni ja kui ehitamiseni jõutakse, võimalik, et isegi kaks ja pool miljardit. See summa on liiga suur isegi juhul, kui me arvestaksime, et näiteks poole maksab Euroopa Liit. Järelikult tuleb midagi varem ette võtta.

Uut kaubajaama 146 miljoni krooniga, nagu pakub Tõnu Ints (TPM 20.06.), valmis ei ehita. Selle rahaga saab ehitada nüüdisaegse autode parkimismaja, kaubajaamale kulub kindlasti vähemalt neli-viis korda rohkem.

Toll Orava jaama

Tunduvalt otstarbekam on viia tolliprotseduurid linnast välja ükskõik millisesse jaama, mis asub Tartust Petseri pool. Kõige sobivam selleks on Orava jaam, mis ongi sisuliselt kujunenud piirijaamaks, sest selle ja Petseri vahel enam raudteejaamu pole.

Oraval on lisaks kolmele olemasolevale ligi kilomeetri- pikkusele paralleelsele rööpapaarile valmis ehitatud veel kaks. Ka on Orava jaamahoonest üks pool vaba, sest reisijate ootesaal on tühi ja lukus ning sobib väga hästi tolliametnike töökohaks.

Kaubajaama tuletõrjeks on vaja samuti teha ehitustöid, sest olemasolevate kustutusseadmete täiel võimsusel töötamiseks on tarvis neli korda suuremat veehulka. See tähendab seda, et piki raudteed tuleb paigaldada kaks korda jämedam veetoru ja see peab kulgema mõlemal kaubajaama poolel.

Ei taha Tartust ära minna

Tolliprotseduuride üleviimiseks Orava jaama on vaja maksu- ja tolliameti nõusolekut.

Sageli juhtub nii, et kui mõni ametnikkond on ennast kuskil mugavalt sisse seadnud, ei taheta mitte kuidagi tööpaiga muutmist ette võtta.

Tartu linnavalitsusest saadetud järelepärimisele tolliprotseduuride üleviimise kohta Orava jaama vastas ameti peadirektor Aivar Rehe, et seda ei saa teha, sest «möödasõidu võimaluse puudumise tõttu rongi peatamine Orava raudteejaamas peatab tolliformaalsuste täitmise ajaks (üldjuhul üks kuni kaks tundi) rongiliikluse mõlemas suunas».

Seda saab väita vaid inimene, kes pole näinud oma silmaga Orava raudteejaama. Seal saab praegugi tolliprotseduurideks peatatud rongist teine rong vabalt mööda sõita ja üks ligi kilomeetripikkune kõrvaltee jääb veel vabaks.

Lisaks olemasolevatele on veel kaks kõrvalteed valmis ja neid saab varsti kasutada. Siis saab Oraval seista tolliprotseduuride ootel neli rongi ja ka sel juhul ei ole jaamast läbisõit takistatud.

Ka teistes Tartu ja Petseri vahel asuvates raudteejaamades on vähemalt kolm ligi kilomeetripikkust rööbasteed.

Loodame, et maksu- ja tolliametis võetakse Tartu linna pöördumist raudteeliikluse ohutumaks muutmise nimel tõsiselt ega saadeta enam ülikoolilinna kontrollimata väidetega kirju.

Aga loota, et keegi tuleb ja teeb meie eest midagi ära, olgu või euroliidu rahaga, on naiivne. Teha tuleb ikka ise visalt, järjekindlalt ja asjatundlikult ning seda nii enne kui ka pärast valimisi.