Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt arvab enamik inimesi, et mõisted «kreeklane» ja «distsipliin» kokku ei sobi. Äsja lõppenud EM tõestas, et sobib, ja vägagi. Hellenid võitsid sakslasi relvaga, millega need seni ennast eri eluvaldkondades maailma ajalukku kirjutanud: range kord ja vankumatu distsipliin.
Sakslased omakorda mängisid sellist korvpalli nagu Kreeka oma eelmise tiitlivõidu ajal 18 aastat tagasi. Ühele on kõik lubatud, ülejäänud viskavad vaid auti välja (mul on millegipärast tunne, et paljud huvilised arvavad just niimoodi, lihtsustatult).
Selge, et Dirk Nowitzki tegevust, eriti heal päeval, on nauding vaadata. Kellele ei meeldiks näha, kuidas 213 cm pikkune mees palliga põrgatades üle tuleb ja siis «hullu ajab». Täpselt samuti tegi eelmisel sajandil peaaegu pool meetrit lühem Nicos Gallis.
Praegu saame tagantjärele tarkusega kinnitada, et loomulikult, võitma pidigi meeskondlikult mänginud Kreeka. Gallise ja Co võidu ajal tõdesime sama veendunult, et korvpallis võidab tugeva liidriga meeskond.
Seekord rääkisime sama juttu Nowitzki näitel kuni pühapäeva õhtuni. Kui lisada nüüd kolm kilo «olekseid», võinuks rääkida ka täna. EM ei tõestanud üliühtlase meeskonna tingimusteta ülimuslikkust ühe-mehe-show ees. Lihtsalt viimasel õhtul, tõsi, tähtsaimal, toimis paremini selline valem.
Minu meelest oli tegemist viimaste aastate ühe huvitavama EMiga. Just oma mängulises ja mängijate mitmekesisuses. Väikesed skoorid ei osuta nõrgale tasemele, pigem kinnitavad, et tipptaseme näitaja pole vaid visatud punktide hulk.
Seda tuleb Eestis pidevalt korrutada, millegipärast hinnatakse siinmail rohkem just viimast näitajat. Väidan ka, et lisaks põnevusele oli taset hooajaeelsete mängude kohta piisavalt. Ja kes ütles, et korvpall kreeka moodi huvitav ei ole? Vähemalt sama vaadatav kui Navarro, Kirilenko ja selle Dallase-kangelase imeteod.
Mitmekesisus ja taseme ühtlustumine need on praeguse Euroopa korvpalli põhilised iseloomustajad. Kui püüda vastata eilses lehes Erkki Bahovski esitatud küsimusele, siis: see ongi tänapäeva korvpall. Nähtud turniiri põhjal üldist trendi määrata ei saa. Meeskondade mäng oli üles ehitatud vastavalt «materjalile», mitte ei valitud mehi hetkel moes olevasse mudelisse. Parimaks ehitajaks osutus Gallise omaaegne «audiviskaja».
Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks ise selles mängus paari aasta pärast kaasa rääkida. Olgu siis kreeka või Nowitzki variandis.