Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/15/105602t1h1d04.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2040555t1hdf08.jpg)
Eile Tallinnas parvlaev Estonia huku 11. aastapäevale pühendatud mälestussümpoosionil osalenud süüdistasid katastroofi ametlikku uurimiskomisjoni avalikkuse teadlikus eksitamises ning nõudsid uurimise taasalustamist.
«Et tagada mereohutus tulevikus, seada jalule õiglus, täita oma moraalsed kohustused ning avaldada austust ohvritele ja nende peredele, tuleb uurimine uuesti avada sõltumatu Eesti kohtuniku järelevalve all,» seisab sümpoosioni resolutsioonis, mille üle puhkes ürituse lõpus pikk diskussioon ametliku uurimiskomisjoni arvukate vastaste ja üksikute pooldajate vahel.
Hukkunute omaseid ühendava organisatsiooni ELA korraldatud üritusele kogunes ligi sadakond külalist ja kõnelejat Eestist, Rootsist ja teistest maadest. Kohal olid sellised parvlaeva uppumise ametliku uuringu kriitikud nagu Saksa ajakirjanik Jutta Rabe, USA sukelduja Gregg Bemis ning USA ajakirjanik Christopher Bollyn.
Minister ei kommenteeri
Heini Vaikmaa dramaatilise, merelainete heliefektiga muusikateosega avatud üritus jätkus Avo Üpruse mälestuspalvega ning seejärel majandus- ja kommunikatsiooni ministri Edgar Savisaare tervituskõnega.
Minister keeldus laevahuku ametlikule uuringule hinnangu andmisest. Samas toetas Savisaar võimaliku relvaveo uurimise jätkamist.
Möödunud nädalal kinnitas valitsuskomisjon, et Estonial veeti sõjatehnikat, kuid see polnud väidetavalt seotud laeva hukuga. Postimehe andmeil tegeleb komisjon praegu valimiste eel ainult taustauuringutega.
Laevaarhitekt ja mereohutusekspert Anders Björkman väitis, et Eesti, Soome ja Rootsi JAIC ühiskomisjoni uuring oli vigu täis. Ta soovitas alustada uut uuringut, sest vahepeal on välja tulnud veel teavet.
«Laeva veekindluse andmed olid valed, päästevahendid ei vastanud nõuetele ning «kuiv» laevalt lahkumine oli võimatu,» loetles mereohutuskonsultatsioonidega tegeleva prantsuse firma Heiwa Co juht Björkman. «Sisuliselt tähendas see, et Estonia polnud merekõlblik.»
Björkmani sõnul ei eristanud kolme riigi ühisuuring JAIC fakte kulujuttudest ning kohati lausa võltsis andmeid. Nii on tema hinnangul juhtunud väitega, et tugevad lained rebisid parvlaeva esiosas oleva visiiri Estonia küljest.
Skeptikute väited
Esiteks tunnistajad nägid ja isegi filmisid visiiri korpuse küljes, rõhutas Björkman. Teiseks ei saa JAIC väita, et tegi vastava simulatsiooni, sest vajalikku metoodikat pole lihtsalt tema väitel olemas.
Ja kolmandaks, laev vaid seiskuks nii tugevate lainete mõjul, kuid visiir poleks küljest ära tulnud ning pigem oli see vigastatud juba enne katastroofi, lisas Björkman.
Samuti on Björkmani hinnangul kahtlased tragöödiast eluga pääsenud meeskonnaliikmete tunnistused.
USA miljonär ja sukeldushuviline Gregg Bemis kirjeldas pikalt mitme laboritestiga kinnitatud teooriat, mille kohaselt toimus laeval plahvatus.
Bemise meeskond veetis 2000. aastal Estonia vraki juures kaheksa päeva ning vaatamata sukeldumist jälginud ja tema jutu järgi mõnikord lausa seganud Rootsi ja Soome piirivalve laevadele õnnestus neil laeva korpusest ära lõigata auguäärsed tükid. Tükke analüüsinud USA ja inglise teadlased kinnitasid, et metalli selline deformeerumine on võimalik ainult plahvatuses.
Bemise sõnul käitub Rootsi valitsus valesti, sest ei kasuta võimalust veel kord sukelduda ja vrakki uurida. Ta leidis, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsuste püüded piirata ligipääsu rahvusvahelistes vetes olevale vrakile on väga kummalised.
Estonia hukust filmi ja raamatu teinud Saksa ajakirjaniku Juta Rabe teatel puutusid tema ja teised iseseisvad uurijad Rootsis ja mujal oma töös kokku tugeva survega ning neid püüti diskrediteerida.
Etteheiteid uurimiskomisjonile
Rootsi ajakirja Palme-Nytt toimetaja Sven Aneri andmetel püüdis ametlik uurimiskomisjon (JAIC) maha vaikida tuukrite esimese sukeldumise video olemasolu.
Jutta Rabe väitel ei taha JAIC tunnistada, et laeval toimus plahvatus, kuigi paljud tõendid seda kinnitavad.
Ameerika ajakirjanik Christopher Bollyn pakub, et laeva võidi USA vaikival nõusolekul kasutada Venemaalt Iisraeli sõjatehnika vedamiseks.
Hukkunute omaseid ühendav ELA ühing nõuab uue sõltumatu uurimiskomisjoni loomist.
Estonia vrakki uurinud ameeriklane Gregg Bemis pooldab uut uurimist ja leiab, et seda võiks teha ka eraisikute algatusena.