Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Odav Vene majapidamisgaas ahistab Eesti gaasifirmasid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reola Gaasi juhi Sandor Tabo sõnul on gaasiballoonide stan­dard jäänud Nõukogude ajast, nii et pole võimalik vahet teha, kas see on täidetud siin- või sealpool piiri.
Reola Gaasi juhi Sandor Tabo sõnul on gaasiballoonide stan­dard jäänud Nõukogude ajast, nii et pole võimalik vahet teha, kas see on täidetud siin- või sealpool piiri. Foto: Margus Ansu

Lisaks sigarettidele, viinale ja bensiinile toovad ettevõtlikud inimesed Venemaalt ka odavat majapidamisgaasi, mille hind on seal üle nelja korra madalam kui Eestis.

Juba Nõukogude ajast tuntud punane gaasiballoon maksab Venemaal umbes 80 krooni. Eestis tuleb sellise eest välja käia 350 krooni. Et korraga võib üle piiri tuua kaks ballooni, teenib ühe otsaga korraliku vaheltkasu.

Kui lisada, et autogaasiliiter, mis Eestis maksab 7.50, on Venemaal samuti rohkem kui poole odavam, on gaasifirmadel Lõuna-Eestis napid müügivõimalused.

«Piiriäärsed alad ei müü meil midagi,» ütles Eesti ühe suurema majapidamisgaasi müüva firma Reola Gaas juht Sandor Tabo. «Mis teha, kui inimene sealtpoolt ostab. Teatud inimesed elavadki sellest, et toovad üle piiri kõike, millega äri saab teha. See on näiteks Soomes piirialadel samamoodi.»

Kui palju aastas balloone üle piiri autode pagasiruumis tuleb, on keeruline hinnata.

«Hinnavahe on üllatav, aga see tuleb ilmselt sellest, et Venemaal doteeritakse gaasimüüki. See gaas, mis meile tuleb, selles on aga kõik Vene maksud juba sees.»

Rämpsballoonides gaas

Tabo lausus, et rohkem kahju kui saamata jäänud müügitulu teevad firmale Vene balloonid ise. «Rämpsballoone tuleb sealt palju, kuigi peab ütlema, et Läti omad on veel hullemas olukorras,» sõnas Tabo.

Et gaasiballoonide standard on jäänud Nõukogude ajast, pole võimalik vahet teha, on see täidetud siin- või sealpool piiri. Aga kui gaasianumat ei ole aastaid remonditud, toob see firmale täiendava kulu, sest ta peab balloone ise remontima.

Võru Gaasi juhataja Arvi Jõgisuu hinnangul toovad võrukad päevas üle piiri 50-60 ballooni odavat Vene gaasi.

«Vene pool paneb gaasi vähem sisse kui meie, sest seal on teistsugused reeglid, aga sellest ei hooli keegi,» rääkis Jõgisuu. «Piiri peal ei tehta ka midagi. Plastkuppel peab ainult kraanil peal olema.»

Ka Läti firmad müüvad majapidamisgaasi odavamalt, tõsi, hinnavahe ei ole nii drastiline.

Jõgisuu sõnul maksab Valkas gaasiballoon umbes 250 krooni. Autogaas on umbes samas hinnas kui Eestis.

«Kolme Lõuna-Eesti maakonna, Võru-, Põlva- ja Valgamaa gaasiturgu mõjutab naabrite odavam gaas kõvasti,» ütles Jõgisuu. «Meie firmal on ka kaugemal Eestis müügikohad, et ikka midagi tagasi tooks.»

Seadusega jagu ei saa

Gaasifirmasid ühendava Gaasiliidu tegevdirektor Allan Sepp ütles, et kõik katsed seadusandlike hoobadega Vene odava majapidamisgaasi üle piiri toomist takistada on ebaõnnestunud.

«Seaduslikult ei saa me midagi teha,» ütles Sepp. «Läti ja Leeduga on kehtestatud meil kaupade vaba liikumine.»

«Oleme pöördunud tolli- ja maksuametisse, aga tulemus on null,» lisas Sepp. «Kui pagasiruumis on kaks ballooni, siis ei hakka piirivalvurid vaeva nägema, et neid spetsiaalselt kontrollida.»

Majapidamisgaasi balloon kallines tänavu aprillis viiendiku võrra, 295-lt 350 kroonile. Reola Gaasi juht Tabo lausus, et uut nii järsku hinnatõusu vähemalt eeloleva aasta jooksul oodata ei ole. Tema sõnul on väiksem hinnatõus siiski võimalik

Eestis müüakse aastas umbes 10 000 tonni vedelgaasi. Sellest ligi 60 protsenti balloonides, viis protsenti autokütuseks ja kolmandik tööstustele. Igapäevaseid majapidamisgaasi kasutajaid on kokku 40 000 – 50 000.

Uus eeskiri tulekul

• Eeldatavasti tuleva aasta 1. veebruaril jõustuvad uued vedelgaasi ohutusnõuded, mis on esimesed omataolised taasiseseisvunud Eestis. Seni kasutas tehnilise järelevalve inspektsioon Nõukogude ajast pärit eeskirju.

• Ohutusnõuded kodustele tarbijatele ei karmistu, lihtsalt kõik reeglid saavad kirja. Neist tähtsaim on, et balloon ei tohi tulekoldele olla lähemal kui üks meeter ja kummist ühendusvoolik ei tohi olla pikem kui kaks meetrit. Pikema ühenduse korral tuleb paigaldada statsionaarne toru.

• Suuremate gaasifirmade eestvõttel koostatud eeskirja täitmine suuri kulutusi ei nõua, sest firmad on oma laod ja balloonide täitmisliinid ehitanud niikuinii euroliidu nõuete järgi.

• Väikese Võru Gaasi võib eeskiri aga turult välja süüa, sest firmal ei jätku raha, et ehitada nüüüdisaegne balloonide täitmiskoda.

Allikas: Gaasiliit, majandusministeerium, tehnilise järelevalve inspektsioon, Võru Gaas

Kommentaarid
Tagasi üles