Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaalt pruugitud auto ostnud ja seal ka tehnoülevaatuse teinud inimene peab arvestama Eestis täiendavate väljaminekutega, sest ülevaatus tuleb teha ka siin.
Tundmatuks jääda sooviv noormees oli nördinud, kui saiSaksamaalt ostetud pruugitud Toyota registreerimisel Eesti Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroos teada, et autoga võib sõita alles pärast tehnoülevaatuse läbimist Eestis.
Pahaseks tegi meest just see, et alles mõni päev varem oli ta soetatud autole Saksamaal tehnoülevaatuse teinud ning saanud ka auto korrasolekut tõendava ametliku dokumendi.
Ei jäänud muud üle, kui maksta tehnoülevaatuse eest 400 krooni lisaks 45 eurole, mille ta oli juba välja käinud Saksamaal sama toimingu eest.
ARKi direktori asetäitja Rein Einer kinnitas, et Euroopa Liidu liikmesmaad praegu tõesti vastastikku autode tehnoülevaatusi ei tunnusta.
Sellel on tema sõnul nii plusse kui miinuseid.
Erinevad nõudmised
«Soome ja Rootsi ülevaatuse kvaliteedis ma ei kahtle, Saksamaa kui suur ja lai riik paneb mõtlema, Läti ja Leedu tehnokontrolli ma aga küll esialgu ei aktsepteeriks,» ütles Einer.
«Samas ei ole ma sugugi kindel, kas soomlased meie tehnoülevaatust praegusel kujul tunnustada tahavad. Selle taha asi jääbki,» kahtles ta.
Eineri sõnul ongi põhiküsimus ELi riikide erinevates nõuetes sõiduki tehnoülevaatusele.
Kui hakkaks kehtima ülevaatuste vastastikune tunnustamine, tuleks ilmselt luua Euroopa Liidu ühtne sertifitseerimisorgan, mis annab igale tehnoülevaatust tegevale firmale vastava litsentsi, selgitas ta.
Ülevaatusest ei pääse
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene sõnul ei ole Euroopa Liidus praegu ühtegi regulatsiooni, mis sätestaks vastastikuse tunnustamise tehnoülevaatuse osas.
Kommenteerides Saksamaal autole tehnoülevaatuse teinud mehe juhtumit, ütles liiklusõiguse büroo jurist Indrek Sirk, et seal tehakse igasuguseid erinevaid ülevaatusi, millest osa või olla ka lihtsalt sõiduki tehniliste andmete kontroll, kas auto ja selle dokumendid lähevad ikka kokku.
«Asi on selles, et iga riik on kehtestanud kindla korra, kuidas autode tehnilisi parameetreid kontrollida, kuid samas ei ole teada, kuidas ja millises mahus seda teistes riikides tehakse,» märkis liiklusjurist Sirk.
«Juriidilises mõttes ei ole midagi parata: kui kord näeb ette, et Eestis tuleb ülevaatus igal juhul teha, siis sellest nõudest ei pääse,» lisas ta.