Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2042165t1h473d.jpg)
Värskes uuringus selgus, et Ameerika Ühendriikides on peamiselt eraettevõtted ja ülikoolid patenteerinud juba viiendiku inimese geenidest, kirjutab National Geographic.
Teadusajakirjas Science tutvustatud uuring on esimene, milles viiakse detailselt kokku välja antud patendid ning nende aluseks olevate geenide asukoht inimgenoomis.
Uurijad saavad geene patenteerida, kuna need on potentsiaalselt uuringutes ning diagnostilistes katsetes väärtuslikud ning võimaldavad avastada, katsetada ja toota uusi ravimeid.
«Paljusid inimesi võib see muidugi üllatada, ent USA patendisüsteemis koheldakse inimese DNAd sarnaselt teiste looduslike keemiliste produktidega,» sõnas uuringu kaasautor Fiona Murray Massachusettsi tehnoloogiainstituudist.
«Isoleeritud DNA-järjestuse saab patenteerida samal moel kui mõnest taimest eraldatud raviva aine, millel uurija tuvastab (uue) kasutusvõimaluse,»lisas ta.
Geenipatendid olid 80. ja 90. aastate biotehnoloogiabuumi üheks mootoriks, ent kõige esimene geenipatent võeti inimese kasvuhormooniga seotud geenile juba 1978. aastal.
Science'is tutvustatud uuringu andmeil on praegu Ameerika Ühendriikides tunnustatud intellektuaalomandiks enam kui 4000 geeni ehk 20 protsenti kõigist inimese geenidest.
63 protsenti neist geenidest on patenteerinud erafirmad ja 28 protsenti ülikoolid.
Geenipatentide juhib Delaware'is tegutsev ettevõte Incyte, mille patendid hõlmavad 2000 inimgeeni.
«Geenipatendid annavad nende omanikele omandiõigused nende geenijärjestuste teatud uuelaadsete kasutusvõimaluste kasutamisele,» selgitas Murray.
«Kuigi see ei tähenda, et patendi omanik on teatud inimgeenide omanik, ei luba patendiõigus meil neid geene kasutada viisil, mis on patendiga kaitstud,» sõnas ta.
Teatud inimgenoomi piirkonnad on kujunenud patenteerimise osas eriti populaarseteks.
Mõnedel geenidel on kuni 20 erinevat patenti, mis puudutavad viise, kuidas neid geene saab kasutada.
Spetsialistid on eri meelt selles osas, millised tulevikumõjud praegusel inimgeenide patenteerimisel on. Üldiselt aga ollakse nõus, et enimpatenteeritud geene hõlmavad uurimistööd võivad seetõttu muutuda üsna keerukaks ja kalliks.