Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasest võib ligi 1600 Lehtse valla elanikku pidada ennast virulasteks, sest valimistulemuste kinnitamisega sündis uus Tapa vald, mis suurendas ühtlasi Lääne-Viru maakonnapiire.
Juba eile avati Sõmeru-Pärnu maanteel Linnape ristis pidulikult piirimärk, mis Järvamaalt tulijaile teatab, et algab Lääne-Virumaa Tapa vald.
Enam ei ole Lehtse ega Saksi valda ning ka Tapa linn on vaid omavalitsuse keskus, mitte iseseisev üksus.
Kurb tunne
«On küll kurb tunne, Järvamaa on ikkagi mu sünnikodu,» ütles Lehtses elav pensionär Elga Tiik. «Olen põline järvakas, Tapal sündinud, kasvanud ja koolis käinud.»
Ajalooliselt kuulus Tapa linn ja Saksi valla ala Järvamaale. Nõukogude võimu ajal tegutses mõnda aega Tapa rajoon, mille põhjapoolne osa hiljem Rakvere rajooniga liideti. Viimaste aastakümnetega on Tapa linn ja Saksi vald kasvanud kokku Lääne-Viruga, ning kui Lehtse nendega liitus, otsustas valitsus, et ka uus omavalitsus jääb Lääne-Virumaale.
Haigevoodis Järva maavanema Üllar Vahtramäe asetäitja Tähve Milt rääkis, et on küsitud, kas Järva pool on väga õnnetu ja millised karistusoperatsioonid tulevad. «Lehtse lugu ei tohi saada takistuseks naabrite sõbralikes suhetes,» on Milt kindel.
Rusikaga ei vehita
«Pärast kaklust rusikatega ei vehelda,» meenutas ta rahvatarkust ja lisas, et pole midagi parata, tükk Järvamaad läheb ära, ja peaasi, et piir veel rohkem Paide poole ei liiguks.
Tapa vald on Eestis esimene, kus omavalitsused liitusid üle maakonna piiri.
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm rõhutas sündmuse ajaloolist tähtsust. Rajoonide omavahelisi piire muudeti viimati 1960ndatel. «Tapa vald on esimene, aga ta pole mitte viimane,» märkis Tamm.