Sõda Pohlakuga sunnib Kanniku lahkuma

Eesti jalgpallijuhid Mart Tarmak, Indrek Kannik ja Aivar Pohlak saabusid alaliidu juhatuse koosolekule teadmises, et kompromissi pole enam võimalik saavutada. Foto: Raigo Pajula

Eesti Jalgpalli Liidus (EJL) pikalt käärinud vastuolud päädisid eile õhtul arveteklaarimisega alaliidu juhatuse koosolekul, kus president Indrek Kannik ja asepresident Aivar Pohlak esitasid ränki süüdistusi.

Kannik tunnistas eile enne koosolekut Postimehele, et esitas septembris avalduse, et soovib jalgpalliliidu presidendi kohalt lahkuda tuleva aasta märtsis peetava kongressi ajaks.

«Jalgpalliliidu juhtimine on selline, et ei vasta Eesti jalgpalli huvidele. Minu andmetel toimub suur sahkerdamine liidu rahaga, liit ei ole neutraalne oma liikmesklubide vahel, eelistades selgelt FC Florat, see pole aus ja korrektne,» loetles Kannik põhjendusi. Kuid ta lisas, et üritab allesjäänud aja jooksul olukorda nii palju kui võimalik normaliseerida.

Eilsel juhatuse koosolekul algatas Kannik umbusaldusavalduse alaliidu peasekretäri Tõnu Sireli suhtes. Peasekretäri kohusetäitja kandidaadiks oli Postimehele teadaolevalt Aaro Mõttus. Vahetult enne Postimehe trükkiminekut lõppenud koosolekul Sireli väljavahetamine 13-liikmelises juhatuses napilt läbi ei läinud. ETV teatel astub viis Kannikut toetanud juhatuse liiget tagasi.

Segased rahaasjad

Kanniku käik väljendas rahulolematust Sireli juhitud alaliidu sekretariaadi tegevusega, mis kohtleb näiteks infot jagades nii klubisid kui juhatuse liikmeid erinevalt. Samas viitas Kannik Pohlaku klubile FC Flora võimaldatud ebamäärastele väljamaksetele, mille taga pole olnud juhatuse toetust.

Kannik viitas väljavõttele EJLi kontost, millest nähtub, et alates jaanuarist 2004 on liidust Florale liikunud 4,8 miljonit krooni, millest on tagasi makstud 3,8 miljonit.

«Vastavalt põhikirjale saab laenude andmise ja võtmise otsustada vaid juhatus, kuid juhatus pole asja kordagi arutanud. Ülekannete tegemise õigus on Pohlakul ja Sirelil. Lisaks ütleb mittetulundusühingute seadus, et juhatuse liige ei tohi osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga seotud teise ühingu majanduslikku huvi puudutavaid küsimusi,» selgitas Kannik.

Pohlaku sõnul on probleem «välja imetud». EJL on klubidele, kel on liidult mingeid tulusid saada – näiteks noortetöö- või euroraha –, olnud krediidi vahendaja. «Nii on olnud Floraga, aga ka TVMKga, Tulevikuga, Merkuuriga,» rääkis Pohlak, kelle väitel võimaldab seda üks varasem juhatuse otsus. Pohlaku sõnul on vastupidi – Florast EJLi suunas liikunud aja jooksul palju suuremad summad.

«Oleme välja arvestanud, et staadioni (Lilleküla – toim.) ja treeningväljakute kasutamise eest oleks EJL pidanud Florale tänavu maksma ligi 1,5 miljonit krooni, aga ta on saanud seda kõike tasuta. Arvan, et EJLi jaoks on vahel kasulikum laenata 200 000 krooni, et maksta mõni gaasi- või elektriarve, selleks et kõik saaks toimida ka koondise jaoks,» lausus ta.

Pohlaku sõnul sai tüli Kannikuga alguse perioodist, mil viimane tegeles mõnda aega EJLi tegevjuhtimisega, kus ta Pohlaku väitel midagi ei teinud, ja kui tehti ettepanek lahkuda, vihastas. Pohlak lisas, et kehva juhtimise süüdistused ei pea jalgpalli arengut vaadates paika. «Mina olen töömees – mu tervis, elu ja raha on läinud selle nahka ning nüüd, kus mooramaa mees on oma töö teinud, tahavad vennad tulla siia nautima,» ütles Pohlak .

Pohlaku sõnul on aga Sireli tagandamiskatse seotud ühe mullu suvel alguse saanud juhtumiga, mille peasekretär tahtis nüüd juhatuses üles võtta. Pohlaku kinnitusel olevat Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) nördinud Eestist nimetatud delegaatide peale. Delegaat on rahvusvahelises jalgpallis sõltumatu vaatleja, kes jälgib mänge ning annab hinnangu mängu korraldusele või kohtunikutööle.

Pohlaku vastulöök

Pohlak nentis, et UEFA delegaat, jalgpalliliidu asepresident Mart Tarmak on näidanud UEFA kuluaruannetes, et lennati äriklassis, kuigi tegelikult olid piletid ostetud odavasse turistiklassi. Pohlaku sõnul ei pidanud UEFA delegaadid oma aruannetes käesoleva aastani pileteid lisama.

«Seda pettust polnud üks kord, vaid kümneid kordi, võib-olla viiskümmend korda. Ning sel teel teeniti sadu tuhandeid kroone, võib-olla pool miljonit,» rääkis Pohlak. «Kannik pakkus omal ajal poolt tulu mulle, millest mina loomulikult keeldusin.»

Pohlaku väitel lükkas Kannik alguses Tarmaku vastu esitatud süüdistused tagasi, öeldes, et tegemist on väljamõeldisega. «UEFA saatis meile tõendusmaterjaliks Kanniku kirjavahetuse, kust esiteks on selgelt näha, et ta teadis, millest jutt käib, ja punkt kaks – on näha, millega Tarmak vahele jäi,» sõnas Pohlak, lisades, et UEFA peatas Tarmaku delegaadistaatuse.

Kanniku sõnul on kogu see jutt reaalsusest kaugel. Pöördunud UEFA ühe tippjuhi Lars-Christer Olssoni poole, sai Kannik vastuseks, et rahvusvaheline alaliit pole sel teemal kunagi pöördunud Eesti Jalgpalliliidu poole. «Olssoni abilt saadud e-kirjas seisis, et see asi on puhtalt UEFA ja Tarmaku vaheline küsimus,» ütles Kannik.

Kanniku sõnul on Tarmak nimetatud rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA delegaadiks 12. novembril peetavaks Šveitsi-Türgi MM-kvalifikatsioonimänguks. EJLi president lisas, et UEFA ja FIFA suhtlevad omavahel tihedalt ja kindlasti ei saaks usalduse kaotanud delegaat sellist vastutusrikast ülesannet.

Tarmak: aeg oleks rääkida sisuliselt

Tarmak ütles Postimehele, et Pohlak maksab talle sel viisil kätte Kanniku toetamise eest. «Pohlak tahab lihtsalt müra tekitada,» sõnas ta. Tarmaku ütlusel ei osutunud ta tõesti mullu kevadel UEFA delegaadiks valituks (Eestist valiti Kannik ja Mõttus) ning ta uuris, miks. Selgus, et üks UEFA töötaja nägi teda Amsterdami-Lissaboni lennul turismiklassis.

«Süüdistus oli tegelikult see, et ma võtsin kaasa naise. Aga see on keelatud. Kuid tegemist oli lihtsalt mu ühe tuttavaga, kes reisis turistiklassis ning kelle juurde istuma ja vestlema läksin,» rääkis Tarmak, kelle sõnul on see vahejuhtum UEFAga ammu selgeks räägitud.

E-kiri, millele Pohlak viitab, ei sisalda tema sõnul mingit lõplikku tõde, vaid pärineb ametniku ja Kanniku eraviisilisest kirjavahetusest.

Tarmak märkis, et järjekordse isikutevahelise sõnasõja asemel oleks EJLis ammu aeg kõnelda sisulistest küsimustest.