Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2044651t1h2af2.jpg)
Halb uudis on see, et uus Volkswagen Passat Variant ei too autoasjandusse seda revolutsiooni, mida me kõik ootame. Hea uudis on, et muidu on tegemist kobeda autoga.
Autode areng on peatunud. Sadakonna aasta eest leiutas August Nikolaus Otto sisepõlemismootori ja pärast seda pole midagi põrutavat juhtunud. Iseliikujail on endiselt neli ratast ja rool, neid viib edasi pisikeste plahvatuste jada ning nad põhjustavad samasugust tüli ja meelehärmi kui esimene auto.
Jah, väikseid edasiminekuid on olnud. Meid on õnnistatud turvavööde, automaatse käiguvahetuse ja vaniljelõhnaliste lõhnakuuskedega, aga vaevalt sünnib mõnda neist suurepärastest leiutistest revolutsiooniliseks nimetada.
Oleme jõudnud nii kaugele, et autosid hinnatakse selle järgi, kas pisike kast nende pakiruumis mahutab viis või kuus internetist varastatud muusikaga plaati ja kas nende sisemust saab lõhnastada. Uskumatu.
Eputamiseks ei sobi
Minu sõnu kinnitab näiteks Volkswagen Passat Variant. Kui selle auto küljes ongi mõni revolutsiooniline lahendus (juhiukse sisse peidetud vihmavarjuhoidja seda küll ei ole), siis on see kapoti või põhja all peidus.
Universaalkerega Passati välimuse kohta on raske midagi arvata. Autot küljelt vaadates tekib vägisi mõte, et disainer tuli hommikul tööle, kääris käised üles ja hakkas autot disainima.
Tasapisi nikerdades jõudis ta juba tagumiste uksepostideni, kui avastas korraga, et lõunaaeg on käes. Kohusetundliku sakslasena ei tahtnud ta aga tööd pooleli jätta, tõmbas siuh-säuh! viimased kolm joont ära ja läks kolleegide seltsis puhvetisse bratwursti mugima.
Samal ajal läks sinise kitliga insener uurima, kas uue Passati disain on juba valmis, leidis disaineri laualt joonise, keeras selle rõõmsalt ümisedes rulli ja tatsas keevitusaparaatide juurde tagasi. Kaks tundi hiljem veeres esimene Passat Variant liinilt maha. Silma ta just ei kaeta, aga ei rõõmusta ka.
Tagasihoidlikku joont on hoitud ka sisekujunduses. Aga siin teenib Passat plusspunkte kvaliteedi eest. Kasutatud materjalid on kenad vaadata, mõnusad katsuda ja piinliku täpsusega kokku pandud. Ei mingeid irvitavaid pragusid, ei mingeid loksuvaid lüliteid.
Ja siis veel istmed. Konkursil «Aasta iste» annaksin hääle Passatile. Võiks ju rääkida nende ergonoomilisest kujust, tõhusast külgtoest, õigest kaldest ja nii edasi, aga teeme lühidalt: need on väga, väga mugavad.
Ja see, kes tuli mõttele katta istmete servad nahaga ja keskosa mingi muu nahasarnase materjaliga, väärib samuti auhinda. Ei ole just teab mis rõõm sõita nahksisuga autos Tallinnast Tartusse ja pärale jõudes avastada, et oleks tulnud tagavarapüksid kaasa võtta, sest jalasolevate tagumik on higiniiske. Passatis aga seda muret ei teki.
Samas, kas keegi on kuulnud sellisest vigurist nagu pooleldi elektriliselt liigutavad istmed? Mina ei ole. Aga see-eest olen neid näinud. Ma ei kujuta ette, miks, aga Passati juhiistme seljatuge saab elektriliselt liigutada, samas kui istme edasi-tagasi nihutamiseks peab ikka istumise alt mingit kangi sikutama.
Sõiduomadustelt on Passat Variant ehtne Volkswagen sellel pole ühtegi silmatorkavalt head ega halba omadust.
Tõsi, erinevalt teistest moodsatest diiselautodest hakkab Passat kõige jõulisemalt kiirendama siis, kui gaasipedaali natuke aega all hoida, mitte juba siis, kui siduripedaal alles pooles vinnas. Aga see on ju pigem normaalne ja ootuspärane kui erakordne ja kiitust vääriv.
Sama normaalseks ja enesestmõistetavaks võib pidada seda, et universaalkerega Passati pakiruum ei muutugi maanteel kõlakojaks, mis võimendab absoluutselt kõik rehvide ja vedrustuse kaudu salongi jõudvad hääled topeltvaljuks.
Teeb parkimise mõnusaks
Meeldejäävamad hetked algavad siis, kui sisse lülitada tagurpidikäik. Auto esi- ja tagaosas on nimelt andurid, mis kukuvad pinisema niipea, kui mõni sein, auto või jalakäija satub tagurdavale Passatile ohtlikult lähedale ehk autost umbes kahe kilomeetri kaugusele. Nii et pikemaks tagurdamiseks varuge aega, kannatust ja suupisteid.
Aeganõudvaks võib pimedal ajal kujuneda ka auto parkimine kõnnitee äärde. Siis ei hakka küll ükski andur undama, aga see-eest süttivad põrkeraua all väikesed lisatuled, mis valgustavad äärekivi. See on nii mugav lahendus, et otsisin pidevalt parkimiseks põhjust.
Ah jaa, universaalkerega auto puhul on ju oluline ka pakiruum. Passatil on see hiigelsuur. Aga mitte nii suur, et seda revolutsiooniliseks võiks pidada.
Passat 2.0 TDI
Töömaht: 1968 cm3
Võimsus: 103 kw (140 hj)
Pöördemoment: 320Nm @ 1750 p/min
Pikkus: 4774 mm
Laius: 1820 mm
Kõrgus: 1517 mm
Teljevahe: 2709 mm
Kütusekulu
linnas: 7,9
maanteel: 4,9
keskmine: 5,9 l / 100 km
Passat Variandi hinnad algavad 332 900 kroonist. Proovisõiduauto hind 442 900
Sõiduomadused ****
Disain ***
Mugavus ****
Mahutavus *****
Hind ****
Hinne 4