Vahur Sova ei tahtnud Zeppeliniga šokeerida

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tallinna arhitekt Vahur Sova projekteeris Zeppelini keskuse – maja, mis kas meeldib või ei meeldi, ent ei jäta kedagi külmaks.

Zeppelin on seni jäänudki ainsaks Sova majaks Tartus. «Tellija oli väga usaldav ja pooldas sellist moodsamat ja avangardsemat lähenemist,» ütleb Sova. «Minu eesmärk ei olnud küll kedagi selle hoonega šokeerida.»

Projekteerimise ajal ei olnud Soval aimugi, et samasse kanti kerkib tulevikus Ahhaa teaduskeskus ja Vilen Künnapu – Ain Padriku spiraaltorn. «Mina tahtsin hoida Zeppeliniga sellist mahajäetud tööstusmaastiku lõhna,» räägib ta.

Sova hinnangul on ta ka aastaid pärast Zeppelini valmimist sellega üldjoontes rahul. «Ma ei kahetse midagi. Kui, siis ehk mõningaid pisemaid asju, mida teie võibolla ei märkagi,» räägib ta. «Pisut kehvasti läks siiski ka hoone fassaadil oleva reklaamindusega, mida püüdsin küll ohjata ja suunata, aga see väljus ikkagi minu kontrolli alt.»

Kaupmehed dikteerivad arhitektile Sova kinnitusel hoonete suured mahud. «Ükski kaupmees pole nõus tegema kauplust, mis koosneks mitmest väiksest putkast – nemad tahavad suurt pinda,» räägib Sova.

Sova hinnangul on Tallinna kesksel kohal asuval Viru keskusel sama häda mis Tartu kaubamajal – suurus. «Aga see Tartu asi meeldib mulle siiski rohkem, sest see on oma jõulisuses ja ülbuses kontseptuaalne. Tallinnas on üritatud iga nurga pealt väiksemaks veiderdada, aga see muudab asja veel naeruväärsemaks.»

Tartlased tahavad arvata, et Tallinnaga võrreldes on meil siin läinud uusarhitektuuri poolest veel isegi hästi. Sova aga hoiatab, et anarhia, mis ilmneb Tallinnas, võib tabada ka Tartut. «See laks tuleb võibolla natuke hiljem ja veidi väiksemal määral, aga see tuleb. Tartlaste asi on praegu teiste vigadest õppida,» ütleb ta.

Lihtsamalt öeldes on häda ja rõõm selles, et pikka aega nokitsejate pärusmaaks olnud Tartu on muutunud kinnisvaraarendajatele aina huvipakkuvamaks ja tulutoovamaks linnaks. See omakorda tähendab, et linna arhitektuuri juhtivatel inimestel on järjest raskem seista vastu kinnisvaraarendajate massiivsele survele teha selliseid käkke nagu neile parajasti pähe tuleb.

«Ma ei taha rääkida kinnimaksmisest, aga see surve on lihtsalt nii röögatu, et hoida selle juures pea selge on ikka suur vägitükk,» tunnistab Sova.

Tema soovitab enesekaitseks töötada välja mingid selged kriteeriumid, milliseid maju ja kuhu ikkagi ehitada tohib.

Tartu jubedaim ja ilusaim teise vabariigi ajal kerkinud ühiskondlik maja? «Kõige lahedamad on minu arvates veekeskus ja Plasku, ehkki Plasku üksildus muudab ta pisut arusaamatuks,» räägib Sova. «Aga kui teisi juurde tuleb, läheb asi paremaks. Mis mulle aga absoluutselt, no kohe tõsiselt ei meeldi, on see Bergmanni ERA- panga maja.»

Soval peab selle maja suhtes tõsi taga olema, sest ta jätkab: «Ehitada 20. sajandi lõpus nagu 500 aastat tagasi Kesk-Saksamaal – mina ei tea, kas nii on vaja.» Hoone arhitekt on Postimehele teadaolevalt Enn Lüüs.

Endast välja ajab Sovat ka endise restorani Kaunas ümberehitus kohalikuks Las Vegaseks. «Nii ilus, täiesti stiilipuhas oma ajastu maja oli. Tõeline pärl on täiesti ära rikutud!»

    Tagasi üles