Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2045275t1h8ff0.jpg)
Riik kavatseb kohtutäiturite tasusid tõsta ning siduda võla väljanõudmise eest makstava summa selle töö raskusastmega, sest koormuse kasv ja väike palk on tekitanud mitmel pool kohtutäiturite puuduse.
Riigikogus teise lugemise läbinud kohtutäituri seaduse muudatuse eesmärk on selle seletuskirja kohaselt suurendada väljaspool Tallinna tegutsevate täiturite sissetulekut, innustada neid käsile võtma keerulisemaid võlanõudeid ja võimaldada neil rohkem abipersonali palgata.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Väino Linde tõdes, et kohtutäiturid peaksid saama suuremat tasu nende võlgade väljanõudmise eest, mille nimel tuleb rohkem tööd teha.
Erineva raskusega töö
Praegu see nii pole täituri tasu jääb samaks, sõltumata sellest kas võlglane maksab raha esimesel meenutamisel ära või peab täitur tema mõjutamiseks veel midagi tegema.
See on tekitanud olukorra, kus kohtutäiturid võtavad esmalt ette lihtsamana tunduvad nõuded, mille puhul on tasu kättesaamine kindlam, ja lükkavad teistega tegelemise edasi.
Riigikogus teise lugemise läbinud seadusemuudatuse järgi määratakse edaspidi võlgnikele, kes raha kiiresti ära maksavad, väiksem kohtutäituri tasu.
Linde tõi seadusemuudatuse põhjendusena välja ka selle, et kohtutäiturite palgad on piirkonniti väga erinevad. «Mis siin salata, Tallinnas elavad täiturid palju priskemalt kui Lõuna-Eesti kandis,» tõdes ta.
Kui Tallinna kohtutäiturite kuusissetulekud ulatuvad kuni 70 000 kroonini, siis nende vaesemates piirkondades töötavad kolleegid võivad sama ajaga teenida Eesti keskmise palga ehk umbes 8000 krooni. Seetõttu on mitmel pool sellesse ametisse väga raske inimesi leida.
Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal tunnistas, et tema ja ta kolleegid ootavad seadusemuudatuse jõustumist pikisilmi, sest väljaspool Tallinna hakkab rahanappus juba tööd segama.
«Ka kohtutäituri büroosse on vaja tööle võtta kvalifitseeritud tööjõudu, aga kui raha ei ole, ei saa seda teha,» tunnistas ta.
Rosenthali sõnul ongi seadusemuudatus vajalik selleks, et kohtutäituril oleks võimalik saada oma büroosse abiväge. Tema hinnangul oli kõige hullem olukord neli aastat tagasi, kui näiteks füüsilisest isikust ettevõtjana töötavail täitureil ei jätkunud raha abiliste palkamiseks. «Mõnel palgapäeval ei saanud ma ise peaaegu mingit tasu,» rääkis ta.
Nüüd on Rosenthali sõnul tekkinud olukord, kus Tartust lõuna poole jäävates maakondades on väikese palga tõttu raske leida inimesi kohtutäituriteks. Et paljud nende piirkondade inimesed teenivad vaid miinimumpalka, ei saa täiturid neilt võimalikke võlgasid sisse nõuda ning jäävad seetõttu ka tasuta.
Palgaerinevused jäävad
Linde nentis, et seadusemuudatuse tulemusel võivad Tallinna täiturite töötasud võrreldes teistega veelgi suureneda. «Seaduse muutmise eesmärk ei ole aga takistada kellegi teenimisvõimalust, vaid et mujal Eestis kohtutäiturite tasud suureneksid,» selgitas ta.
«Me ei saa nii teha, et Tallinna täiturid võtavad ühesuguse protsendi ja Põlva omad teistsuguse,» nentis riigikogulane. «See ei ole ju ka õiglane.»
Kasvava töökoormuse ja sellest maha jääva palga tõttu on kohtutäiturite arv kolme aastaga vähenenud 2002. aasta 81-lt tänavuse 56ni. Seetõttu on veelgi suurenenud keskmine töömaht ühe täituri kohta.
Ka Lääne-Virumaa kohtutäitur Kersti Vilbo tunnistas, et viimastel aastatel on tema tööhulk ja paberihunnikud oluliselt kasvanud. Palga suurenemises see aga väljendunud pole. «Ootame seadusemuudatust väga,» nentis ta.
Kohtutäiturite koormus kasvab
Aasta Kohtutäiturite arv
2002 81 2661
2003 71 2645
2004 58 3054
Allikas: riigikogu