Suure tõenäosusega ei saavuta kaitseministeerium Rõuge vallaga veel lähiaastail kompromissi Nursipalu harjutusväljaku laiendamiseks, sest lisaks kohalike elanike vastuseisule on nüüd Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonile mõeldud laskeväljaku laiendamise vastaste hulgas ka ornitoloogid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Nursipalu harjutusväljaku laiendamist segavad nüüd must-toonekured
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel avastasid kaitseministeeriumi palvel Nursipalu harjutusväljaku ümbruses linnuliike uurinud Kotkaklubi linnuteadlased, et harjutusväljaku laiendamiseks tarvilikul maa-alal pesitsevad must-toonekured ja mitmed teised looduskaitse all olevad linnuliigid.
Ornitoloog, Kotkaklubi juhatuse liige Urmas Sellis rääkis, et juulis sattus grupp Nursipalu harjutusväljaku ümbruskonnas linnuliike kaardistanud Kotka-klubi liikmeid kogu maailmas haruldase must-toonekure pesale.
Sellise sõnul kammiti igaks juhuks läbi ka leitud pesapaiga ümbrus ning avastati veel teinegi must-toonekure pesa.
«Üks pesapaikadest oli vana ja seda pole viimased kümme aastat tõenäoliselt kasutatud, kuid ühte pesa oli must-toonekure paar üritanud veel sel aastal kasutusse võtta, kuid mingisugusel põhjusel polnud see õnnestunud,» rääkis Sellis.
Looduskaitseseadus keelab igasuguse inimtegevuse ja ka inimese viibimise must-toonekure pesapaikades 250 meetri raadiuses 15. märtsist kuni 31. augustini.
Sellise sõnul on keeld tarvilik, kuna must-toonekure ja inimese visuaalne kontakt võib nurjata pesitsemise. Rõuge vallavanema Kalvi Kõva sõnul ei hakka vald looduskaitsealuste linnuliikide paiknemist Nursipalus laiendamisvastase argumendina küll kohe ära kasutama.
«Esialgu seisab vald ikkagi inimeste eest ning üldplaneeringu käigus on Rõuge valla elanikud üheselt öelnud, et harjutusväljakut ei tohi laiendada,» lisas Kõva.
Kaitseministeeriumi avalike suhete juhi Madis Mikko sõnul on Nursipalu harjutusväljaku laiendamine aga hädavajalik, sest ühel korralikul väeosal peab laskeharjutuste läbiviimiseks olema ka harjutusväljak.
«Väeosa kolimine on mõeldamatu, sest riik on sinna investeerinud kümneid miljoneid kroone, seepärast oleme valmis kompromissiks nii kohalike elanike kui ka loodusega,» lisas Mikko.