Augusti esimese nädala lõpuks oli Eesti veekogudes elu jätnud sama palju inimesi kui mullu terve suvega. Päästjate sõnul on Eesti valveta supelrandades viimasel ajal sagenenud uppumiste peamiseks põhjuseks alkoholijoove ja suutmatus enda võimeid hinnata.
«Alkohol on peamine põhjus, miks inimesed ära upuvad. Nad hakkavad purjus peaga näiteks üle järve ujuma ja ei taju veetemperatuuri ning enda võimeid,» tõdes päästeameti pressiesindaja Rain Porss.
Eriti ohtlik on Porsi sõnul ka olukord, kui inimesed lähevad üksi ujuma ja juhtub see, et võimed veavad lihtsalt alt. Nii pole kedagi, kes abi kutsuks ja inimene võidakse leida alles mitmeid tunde või päevi hiljem.
«Üldiselt on õnnetusi palju ka näiteks inimestega, kes on ilma kaitsevarustuseta paadiga sõitma läinud ja ei ole endale tunnistanud, et nad ujuda ei oska. Sellist asja ei ole mõtet teha, et minna ujuma, kui selleks oskused puuduvad. Võiks ikka ausalt üles tunnistada ja mitte kõva meest mängides enda eluga riskida,» rõhutas Porss.
Tema soovitus suplejatele oleks kasutada võimaluse korral ikkagi valvega randu ja tundmatutesse veekogudesse ei tasu ujuma minna. Kindlasti on täiesti vastunäidustatud joobes olekus vette minek ning väga ohtlikud on ka öised suplused.
Samuti ei tasu oma võimeid üle hinnata ja võtta ette liiga pikki vahemaid, lisas ta.
Päästeameti statistika järgi oli eelmise aasta seisuga jaanuarist augusti lõpuni 53 ja sellel aastal praeguse hetkeni 46 uppunut. Suvekuudel on tänavu uppunud 26 inimest, mis on sama palju kui eelmise aasta augusti lõpuks.
Möödunud laupäeval üle Eesti toimunud neljast uppunust olid enne ujuma minekut alkoholi tarbinud Valga- ja Viljandimaal uppunud mehed. Põlva- ja Jõgevamaal ei ole täpsed uppumise põhjused veel teada, aga alkoholi tarbimisega seal arvatavasti tegu polnud, rääkis pressiesindaja.
Ainsana Eesti veekogudes valvet teostava firma G4S Eesti infojuhi Katrin Paasi sõnul ei registreeritud valvega randades eelmisel aastal ühtegi uppunut ning ka sellel aastal pole hetkeseisuga veel kedagi uppunud.
Sellel suplushooajal on valve Stroomi rannas, Harku rannas, Pikakari rannas, Anne kanalis, Emajõe vaba- ja linnaujulas, Paralepa rannas, Viljandi rannas, Türi tehisjärves, Paide tehisjärves, Joaoru rannas, Narva rannas, Kakumäe rannas, Pirita rannas ja Kakumäe rannas.
Mullu olid valve all ka Verevi järve, Pühajärve ja Põlva paisjärve, Toila ja Narva-Jõesuu rand, kuid sellel aastal seal enam valvet pole.