Narva Elektrijaamad kavatseb ehitada kolme aastaga veel ühe õlitehase, kus hakatakse põlevkivi töötlema, kasutades Eesti teadlaste uusimat tehnoloogiat.
Eesti ehitab veel ühe põlevkiviõli tehase
23. november 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva Elektrijaamade juhi Lembit Vali kinnitusel loodab Eesti Energia, et uue õlitehase tehnoloogia saastab vähem keskkonda ja lubab põlevkivist saada senisest väärtuslikumat toodangut.
«Uus õlitehas peab olema kolme aasta pärast töös,» märkis Vali. Tema sõnul kulub uue tehase ehituseks kuni miljard krooni.
Kuni selle suveni kulus suur osa Eestis toodetud põlevkiviõlist katlamajades kalli masuudi asendajaks. Nafta hinna pöörase tõusuga mitu korda kallinedes tõusis päevakorda põlevkiviõli kasutamine ka kõrge väärtusega kütteõli ja kemikaalide tootmiseks, mitte ainult katlas põletamiseks.
Väärtuslikum toodang
Eile kirjutas energiamonopol alla koostöölepingule Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlastega. Vali sõnul on lepingu põhieesmärk ehitada uus õlitehas selliselt, et see toodaks peale tavalise kütteõli ka väärtuslikumat toorainet.
TTÜ põlevkiviinstituudi teadlastel tööpuudust karta pole. Instituudi juht Jüri Soone lausus, et lisaks Narva Elektrijaamade õlitehasele ja Viru Keemia Grupi Slantsõ õlitehase projektidele, lihvivad eestlased praegu õlitehase projekti ka Kasahstanile.
Kasahstani projektist tõotab kujuneda Eestis loodud põlevkiviõli tootmise tehnoloogia läbimurre maailmas, millega seni ainult Eesti tarbeks mõeldud lahendused hakkavad kasu tootma kogu maailmas.
«Teeme koostööd, et Ida-Kasahstanis käivitada põlevkivi töötlemise vabrik,» ütles Soone. «Kasutame oma know-howd, mida neile tahame müüa.»
Tehase tehniline lahendus peab valmima veel tänavu. Tulevasse aastasse jääb raha leidmine.
Kui eestlaste oskused rakendust leiavad, võib see tuua mitmeid pakkumisi eesti teadlastele, sest naftapuuduses riigid on pööramas pilku põlevkivist, pruunsöest ja kivisöest õli ning teiste kemikaalide tootmisele.
«Kasahhide soov ja vajadus on suur. Põlevkivi, pruunsöe ja kivisöe varud on seal samuti aukartustäratav,» kommenteeris Soone. «Praegune aeg on murranguline mitte seepärast, et avastamisel on täiesti uued tehnoloogiad tahkekütuse muutmiseks vedelkütuseks, vaid suure huvi tõttu nende kütuste kasutuselevõtu vastu.»
Lisaks Eesti Energia tütarettevõttele Narva Elektrijaamad on ka Viru Keemia Grupp, Merko ja Kiviõli keemiatööstus huvitatud uue tehase ehitamisest. Nende vahel käib võidujooks uute lahenduste leidmiseks.
Koostöö konkurentidega
Eelis on Narva Elektrijaamadel, sest nende käes on nn galoter-tehnoloogia kasutamise õigus Eestis. See on üks kahest Eestis kasutatavast põlevkivi töötlemise tehnoloogiast, ja moodsam kui Viru Keemia Grupi ja Kiviõli keemiatööstuse õlitehaste kiviter-tehnoloogia.
Vali märkis, et on nõus uue tehase ehitamiseks tegema koostööd konkurentidega.
«Energiakriis arengumaades on väga tõsine, kivisöest, naftast ja gaasist ei jätku, kõik vaatavad põlevkivi poole,» kommenteeris Vali.
Viru Keemia Grupi esindajad jäid ses küsimuses kidakeelseks. Teada on vaid see, et projekti järgi hakkaks Venemaa Slantsõ õlitehas kasutama tehnoloogiat, mis on Narva Elektrijaamade omast mõnevõrra erinev. Mis on selle eelis, ei taha asjaosalised avaldada.